Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tai kuningriik kutsub eestlasi

Sirje Rank 28. september 2001, 00:00

Läinud aastal külastas Taid üle 2200 Eesti turisti, mis on riigi suurust arvestades märkimisväärne number.

?Sellest on vähe,? leiab Tai suursaadik Rootsis Poksak Nilubol, kes esindab kuningriiki ka Eestis ning tõi septembris siia uue turuga tutvuma 47-liikmelise äridelegatsiooni. Järgmise sammuna viidi ajakirjanikud saatkonna projektiga Tai riigi ja majandusega tutvuma.

Tai, mille suurus on võrreldav Rootsiga ning elanike arv Prantsusmaaga, on riik, kust sai 1997. aastal alguse Aasia finantskriis. See pani doominona kukkuma piirkonna valuutad ning tegi lõpu Aasia imeks nimetatud majandusbuumile.

Kriisist toibumist on tagasi tõmmanud IT-mulli lõhkemine, mis pidurdas suurima ekspordiartikli ? arvutikomponentide ? väljavedu, ning majanduskasvu aeglustumine peamistel eksporditurgudel USAs ja Jaapanis. Ekspordi arvele langeb üle poole Tai sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Rünnak Maailma Kaubanduskeskusele ohustab omakorda Tai turismitööstust, mis annab 6 SKTst. Juba on ka rida seminare, näitusi ja rahvusvahelisi üritusi Tais ära öeldud, sest osalised on eelistanud pika lennureisi asemel lähemaid sihtkohti.

Seni on Tail läinud paremini kui Singapuril või Malaisial, mis rohkem IT-le ning veelgi enam ekspordile orienteerudes registreerisid tänavu negatiivse majanduskasvu. Viimaste prognooside järgi ennustab Bangkok Bank Taile selleks aastaks kõigest 0,7?1,5 majanduskasvu. Areneva turuga riigile tähendab number paigalseisu.

Probleemid peamistel eksporditurgudel sunnivad Taid kasvu otsima tihedamast koostööst lähinaabritega Aasia regioonist. Samuti uutelt turgudelt, sealhulgas Ida-Euroopast.

Eestit külastanud ärimeeste hulgas olid seekord valdavalt kinkeartiklite ja kodutarvete tootjad, mõned toiduainete ja põllumajandussaadustega tegelevad firmad, kummitööstuse esindajad ja üks autode varuosade tootja.

Kaubandus-tööstuskoja turundusdirektori Siim Raie sõnul oleks enamik firmasid pärast Eesti majanduskeskkonnaga tutvumist soovinud kohe ka firmadega kohtuda. Pea kõik jätsid kotta koostööpakkumised koos kataloogide ja tootenäidistega, ütles Raie.

Ekspordi arendamine ja välisinvesteeringute riiki toomine on vaid üks osa Tai uue ärimehest peaministri Thaksin Shinawatra majanduse jaluleaitamise strateegiast. Teine paralleelne põhisuund on kodumaise nõudluse ja ettevõtluse turgutamine. Praegu elab üle 13 Tai 61 miljonist elanikust allpool vaesuspiiri.

Peaministri arvates oli nii majanduskriis kui ka praegused probleemid tingitud Aasia majandusmudelist, mis tugineb liigselt väliskapitalile, välisinvesteeringutele ja ekspordile. Thaksin tahab sõltuvust ekspordist vähendada ning teha siseturust uue kasvu mootori. Tai valitsuse majandusprioriteet on stabiilsus, mitte kasv, teatas hiljuti Tai rahandusminister.

Tai valitsus näeb peamist abivahendit riiklike kulutuste suurendamises ning riiklikes programmides. Üks selline on projekt ?Üks küla ? üks toode?, mis peab aitama mahajäänud maapiirkondadel välja arendada turukõlblikud tooted ning muuta külad ennast ise äramajandavateks üksusteks. Iga küla saab valitsuselt miljon bahti (385 000 krooni), kokku on projekti maksumus 70 miljonit bahti (27 miljonit krooni).

Samuti rajatakse valitsuse abil pank, mis hakkab väikestele ja keskmistele ettevõtetele soodustingimustel laenu andma, ning pangandussüsteemi rõhuvad halvad laenud koondatakse ühte ettevõttesse. 2000. aasta lõpus oli halbade laenude osakaal Tais 48, märkides vaid nappi paranemist 1999. aasta lõpu 53 protsendilt.

Aktiivselt tegeleb vaesusprobleemi leevendamisega ka Tai kuninglik perekond, mis erinevalt Euroopa monarhiatest püüab otseselt sekkudes oma alamate käekäiku parandada. Kuningas Rama IX on käivitanud rea põllumajanduslikke eksperimentaalprojekte, mille pealt talumehed eeskuju ja õppust saavad võtta. Osa eksperimente piimakarja ja riisikasvatuse alal käib otse Bangkoki südalinnas, kus kuningal on palee ümber hektar maad. Kuningas näeb lahendust tagasitees vana aja elustiili juurde, kus põhilised eluvajadused said rahuldatud loodusega kooskõlas elades.

Tai valitsus seevastu näeb riiki tulevikus enam industrialiseeritud riigina. Praegu moodustab tööstus majandusest 39, põllumajandus 12 ning teenused 49. Tööstuse edendamiseks ning ühtlaseks jaotamiseks üle kogu riigi on valitsus ühe meetmena loonud igas provintsis vabamajanduspiirkonnad, kuhu meelitatakse välisinvesteeringuid soodustustega.

Kokku on taolisi piirkondi 28, üks neist Kagu-Aasia suuruselt teine sadam Laem Chabang Bangkokist 125 km kaugusel. Sadamast läheb eksport 139 riiki ? mullu käis sealt läbi 1,2 miljonit konteinerit, eksporditi 100 000 autot. Vabamajanduspiirkonna territooriumil on tootmise üles seadnud mitmed autofirmad, nagu Mitsubishi ja Toyota, Skandinaavia investeeringutest jäi silma Soome Metso. Töölise keskmine palk tsoonis öeldi olevat 60 Eesti krooni päevas.

Tai investeeringute ameti investeerimisteenuste keskuse direktori Sudjit Inthaiwongi sõnul loodetakse soodustuste suunamisega tagada, et investeeringud ei koonduks vaid pealinna. Mida sügavamale sisemaale tootmine rajatakse, seda rohkem Tai riik soodustusi annab.

Kriisi järel on muutunud ka piirangud väliskapitali osalusele ? tootmissektoris võib välisfirmale kuuluda nüüd ligi 100 kapitalist, finantssektoris varasema 20 asemel kuni 75. Samas on rida tegevusalasid, kus välisinvestoril peab tegutsemiseks olema kohalik partner. Näiteks peavad selle nõudega arvestama Rootsi ärimehed, kes Tais Skandinaavia pensionäre silmas pidades kinnisvaraarendusega tegelevad. Probleeme võib tekkida imporditollidega, kus kohati tollid sisenditele on lõpptoote hinnast suuremad, tunnistas Sudjit Inthaiwong.

Tais näevad jätkuvat potentsiaali maailma juhtivad autotootjad, BMW, DaimlerChrysler ja Toyota plaanivad tegevust riigis laiendada. Tais on oma tootmine ka Nokial ning mitmetel teistel tuntud rahvusvahelistel firmadel. Muuhulgas on Taist pärit ka energiajook Red Bull, mille valmistamisõiguse omandas Euroopas Austria firma.

Tai ärimehed ise on mujal maailmas läbi löönud valdavalt teeninduse alal ? hotellinduse ja restoranidega.

Eesti ja Tai majandussuhted pole seni kuigi aktiivsed olnud. 2000. a kaubavahetuse maht oli 231 miljonit krooni ? import 181,9 miljonit ja eksport 49,8 miljonit krooni.

Majanduslepingud Tai Kuningriigiga praegu veel puuduvad, olemas on projektid kultuuri, hariduse, turismi alaseks koostööks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:54
Otsi:

Ava täpsem otsing