Tervislik saunaskäik

Mari Sarv 28. september 2001, 00:00

Saunaga on nagu paljude muude asjadega ? see on tervislik, kuni liiale ei minda. 1?2 korda nädalas on täiesti parasjagu saunaskäimist, rohkem pole tarvis.

Väga niiske õhk leiliruumis ei ole hea, sest üle 40-lise õhuniiskuse juures tekib inimesel ülekuumenemise oht. Nii ongi parimaks saunamaterjaliks puit ? see imab niiskuse endasse.

Hea pole ka liigne kuumus, üle 120kraadisesse kuumusesse ei maksa enam trügida ? saate nahapõletusi ning koormate südant. Puusaunas on tavaliselt 85?100 kraadi, aga enne sellessegi sisenemist on kasulik kuumusega harjumiseks käia sooja du?i all, kuivatada ning alles siis leiliruumi minna. Du?i all peske higi ja rasu nahalt maha, et nahapoorid lahti läheks, siis pääseb higi välja.

Kellele oma organism tähtis, mingu pärast esmast lavalkäiku korraks tagasi jahedama du?i alla. Leiliruumis istuge esialgu alumisele astmele ning iga 3?5 minuti järel astme võrra ülespoole. Lavale jõudnud, võib hakata leili viskama. Leiliviskamine tekitab ruumi vaheldumisi niisket ja kuiva kuuma õhku, mis ongi tervistav.

Kuumal laval ei maksa korraga liiga kaua olla ? vahepeal on kasulik käia end eesruumis jahutamas. Nahapõletust võivad kuumas õhus tekitada sünteetilisest materjalist ujumisriided ning ehted, mistõttu lavale on parim minna nii, nagu jumal meid lõi ? nahapinnal võib temperatuur tõusta üle 45 soojakraadi. Kuumas on soovitatav hingatata suu kaudu. Kui tekib õhupuudus, kõrvetav tunne nahal või hakkab pea ringi käima, olete liiga saanud ning tuleb minna jahedamasse kohta. Kohe ei soovitata pead külma veega niisutada.

Korralik vihtlemine on kehale massaa?i eest ning kiirendab vereringet ja ainevahetust, lõdvestab pinges lihaseid ja hävitab tselluliiti. Dekolteepiirkonna nüpeldamisega saab ravida kergemaid hingamisteede haigusi.

Vihamaterjalidest on pehmeim tamm ning tugevaim kadakas, vahepealne ja levinuim kaseoksad. Kadakavihaga alustada ei ole kuigi hea mõte, sest see on liiga tugev ja karm.

Saunas kiireneb ainevahetus, nahk puhastub põhjalikult ja saab rohkem hapnikku. Trennijärgsed väsinud lihased taastuvad kiiremini, sest vereringe paraneb ? pole muret homse lihasvalu pärast. Saunas keha karastub ning väheneb viirusnakkusoht, paraneb organismi kohanemis- ja vastupanuvõime. Saun on ka heaks raviks külmetuse puhul, kuigi palavikuga lavale ronida ei maksa, sest keha on niigi ülekuumenenud.

Saun aitab vabaneda pingetest, parandab tuju, leevendab stressi ja üleväsimuse haigusnähte. Leil hävitab nahapinnalt enamiku haigusttekitavaid mikroobe. Tugev higistamine viib organismist naha kaudu välja mürgiseid jääkaineid.

Vahelduvad külmad-kuumad ärritused treenivad südamelihast ja veresooni. Saun suurendab hingamiselundite kohanemisvõimet väliskeskkonna muutustega ning parandab ülemiste hingamisteede verevarustust. Normaalne ja kõrge vererõhk saunas langeb, madal aga võib veidi tõusta. Saun annab puhkust neerudele, sest suur hulk vedelikku eritub higistamise näol.

Saun toob magusa une ning mis veel kiiduväärt ? positiivne mõju nahale ja kehale kestvat kuni nädal aega.

Kuumusega ei tohi liialdada kõrge vererõhuga inimesed ? neile üle 100kraadine kuumus ei sobi.

Kuum saun koormab veresoonkonda, seetõttu ei tohi iga päev väga kuumas leiliruumis istuda. Saunafännidele, kes siiski iga päev lavale tahavad minna, õpetuseks nii palju, et tervele inimesele ei tee ka igapäevane mõõdukas saunaskäik midagi halba. Peaasi on ruume mitte liiga kuumaks kütta, mitte liiga kaua laval istuda ning pärast sauna nahka piisavalt kreemidega niisutada ? mõõdukus ennekõike!

Kuna higistamisega kaotab keha palju vedelikku, tuleb see joomisega tagasi teha. Pärast sauna sobib juua sooladega rikastatud mineraalvett, alkohol head ei tee.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:11
Otsi:

Ava täpsem otsing