Vesi sinus eneses

Mari Sarv 28. september 2001, 00:00

Ma tean, et H2O on mu silmapesuvesi, laulis kunagi Ivo Linna. Vett soovitatakse juua liitreid päevas. Kes soovitab ja kuhu see kõik läheb?

Silmapesuvesi on tavahommikuil ilmselt esimene ?välispidine? kokkupuude veega. Täiskasvanud inimese kehas on aga 40?50 liitrit vett. Tundub uskumatu, sest ise märkame vett oma kehas alles siis, kui tekib tarvidus tualetti minna.

Perearst Anneli Kalle sõnul peaks täiskasvanud inimene jooma ööpäevas vett ühe liitri. Vedelikku tuleb tegelikult tarbida rohkem, kuid ülejäänu saab organism teistest jookidest ning vedelast toidust. Kokku peaks vedelikke tarbima vähemalt poolteist liitrit päevas.

Aeroobikatreener Gea Simson võtab veevajaduse kokku lihtsalt: inimorganism peab saama juurde sama palju vett, kui ta oma elutegevuse kaudu kaotab. Täpne vedelikuvajadus sõltub seega inimese kehakaalust, füüsilisest aktiivsusest, vanusest, söögist-joogist ning õhutemperatuurist. Nimelt on vee üks olulisemaid ülesandeid organismi termoregulatsioon.

Vedelikku tahavad saada rakud ning seedeorganid. Kui inimene ei tarbi piisavalt vedelikku, pole seda kohe enesetundes märgata. Kuid organism töötab siis kuivre?iimil, neerudel on raskem uriiniga jääkaineid välja viia ning pikapeale tekivad ka väiksemad tervisehäired. Näiteks ilmnevad suhteliselt vara vananemise tundemärgid nahal ning liigestes, inimest vaevad uimasus ja peavalu.

Kindlasti kulub organismil palju vedelikku ravimite manustamisel ? see on ikkagi nn keemia ning organism vajab vedelikku, et maks suudaks keemiaga toime tulla ja vajalikke aineid töödelda organismile vastuvõetavaks.

Lihtne allikavesi on liigtarbides tervisele siiski ohtlik ? seda ei maksa juua üle kahe liitri päevas. Mõõdukates kogustes mõjub ta organismile aga hästi, samuti ei sisalda ta ühtki kalorit. Veidi tervislikum on mineraalvesi, milles leidub ka organismile vajalikke sooli.

Nõrk soolade sisaldus joogivees tuleb ainult kasuks, kuid suure naatriumisisaldusega joogiveega peaksid ettevaatlikud olema eelkõige kõrge vererõhuga inimesed. Selle asemel tuleks eelistada magedat joogivett. Erijuhuks on siin vaid kõhugripp, iiveldus ja oksendamine ja muud taolised kõhuhädad ? sel puhul sobib paremini just see vesi, kus on palju sooli sees. Sooladega vett peaks kindlasti jooma ka pärast tugevat higistamist ? treeningut või sauna.

Gaseeritud vesi ei sobi mao- ja soolestikutöö häiretega inimeste ?joogikaardile? ning kõhupuhitusega hädasolijaile. Parim indikaator on inimese enda enesetunne ? kui gaseeritud joogid panevad kõhu valutama ja puhitama, tuleks eelistada mullideta jooke. Nüüd on poelettidel ka nõrgalt karboniseeritud veed, kus pole gaasidega liialdatud. Seda tüüpi joogivett peavad Kalle sõnul paljud meeldivaimaks ja endale sobivaimaks.

Organismi niiskusetasakaalu saab igaüks määrata omaenese keele järgi ? kui limaskest on kuiv, vaevleb veepuuduses ka ülejäänud keha. Siis tulekski juua vett ja süüa puu- ja juurvilju, mis sisaldavad samuti palju vedelikku.

  • Naturaalne mineraalvesi ? otse mineraalveeallikal villitud töötlemata vesi.

  • Lauavesi ? joogivesi või looduslik mineraalvesi, millele on lisatud looduslikku soolarikast vett, erinevaid mineraalsooli ning süsihapet. Vahel on lauaveed maitsestatud ? nt sidruni- või greibimaitselised veed. Soolasisaldus on lauavetes erinev ? näiteks Spa vees väga madal ning Borzhommis väga kõrge. Viimast ei soovitata üle paari klaasi korraga juua. Täpse soolade nimekirja leiate enamasti veepudeli etiketilt.

  • Gaseeritud vesi ? võib olla nii mineraalidega kui ka ilma.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:11
Otsi:

Ava täpsem otsing