Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti majandus vajab tõhusat eneseanalüüsi

Veikko Maripuu 01. oktoober 2001, 00:00

Eesti majandus kasvas 2001.a. esimesel poolel reaalhindades 5,4. Arvestades probleeme, millega sellel ajavahemikul on maadelnud maailma juhtivad tööstusriigid ? laiemalt kogu globaalne majandus ? ilmestas Eesti majandust suhteliselt soodne areng.

Paraku ei saa täna lähimineviku loorberitele puhkama jääda, vaid tuleb suunata oma tegevus tulevikku. Lisaks Eesti enda arengu eripäradele on väga oluline murelaps maailmaturgudel toimuv, millega Eesti avalikkus on viimasel ajal üsna lähedalt kursis olnud. Esimesel poolaastal tuli Eestile oluline kasv hoolimata asjaolust, et Eesti põhilised eksporditurud jahtusid olulises tempos. Eesti ekspordi ja impordi arengule, eriti II kvartalis, jättis välissektori areng ometi tugeva jälje.

Aasta esimese kolme kuuga kahanes koguekspordi kasv eelmise aastaga võrreldes märgatavalt, 16,3 protsendini. II kvartal oli ses suhtes veel süngem, kogueksport reaalhindades kasvas vaid tühised 2,2 võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Arvestades nõudluse jätkuvat jahenemist meie põhilistel eksporditurgudel, tuleb Eesti lähema perioodi arengutesse väga konservatiivselt suhtuda. Hinnates laiemalt netoekspordi mõju Eesti avatud majandusele, on põhjust olla murelikum ka kogu Eesti majandusarengu suhtes.

Üllatavalt jäi Eesti sisetarbimine, eriti kulutuste kasv II kvartalis väga nõrgaks. Eratarbimiskulutusi iseloomustas eelmise aastaga võrreldes põdur 1,1 tõus ning valitsussektori kulutused jäid lausa samale tasemele. Investeeringute aktiivsus hakkas II kvartalis küll tõusma, kuid kuna investeeringud on olnud murelaps pikema aja vältel ning juba I kvartali varude kasvust oli võimalik järeldada mõningast investeeringute tõusu järgnevatel perioodidel, jäi investeeringuaktiivsus II kvartalis pisut alla oodatule.

Sarnaselt I kvartaliga aitas Eesti sisemajanduse nõudluse kasvule II kvartalis kaasa varude kasv. Paraku ei ole selline areng pikaajaliselt jätkusuutlik, eriti arvestades Eesti sisetarbimise tagasihoidlikku arengut ja olulisi probleeme meie põhilistel sihtturgudel.

Midagi dramaatilist esialgu veel oodata ei ole ? aasta kokkuvõttes ületab Eesti majanduskasv sel aastal loodetavasti 4,5 künnise. Hoolimata Eesti kasvuprognoosi kärpimisest on ka selline kasv üsna positiivne, arvestades maailmamajanduse kasvu järsku aeglustumist sel aastal. Võrdluseks ? 2000.a. kasvas globaalne majandus 4,2 ning selleks aastaks oodatakse kasvu alla 2. Seega läheb Eestil sellise järsu jahtumisega võrreldes veel hästi.

Ometi on 2001.a. majanduskasv vaid medali üks külg. Praegusel ebakindlal perioodil on põhjust jälgida murelikumalt ka järgmise aasta väljavaateid ning seda kõikidel majanduslikult aktiivsetel huvigruppidel.

Paraku saab globaalse jahtumise korral Eesti majandus jõudsalt kasvada vaid teiste arvel. Võimaluste otsimine kulutuste piiramiseks, suurem rõhuasetamine toote- ja teenusearendamisele ning seeläbi sihtturgude hoidmine (ka laiendamine) peaks saama järgneva aasta olulisteks märksõnadeks. Kahtlemata on Eesti majanduses ressursse, mida kasutades saavutada meie sihtturgudel olulisem kaal ja turuosa, st ka Eesti jätkuvalt oluline majanduskasv. Iseasi, kuidas neid ressursse tegelikult kasutatakse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing