Euronõuded nihkuvad kaugemale

Põllumajandusminister Ivari Padar pole küll veel allkirjastanud määrust, mis kalatööstuste toiduhügieeninõuete täitmise kaugemasse tulevikku lükkab, kuid põhimõtteline otsus on tehtud. Kavandatava määruse järgi peaks kalatööstus vastama euronõuetele 1. septembril 2002, mitte 1. jaanuaril 2002, nagu varem planeeritud.

?Oli kohtumine, otsustati ära, et tähtaeg lükatakse edasi,? ütles põllumajandusministeeriumi kalamajanduse osakonna juhataja Andres Jagor. ?Töötlejad tõid põhjenduseks rahaprobleemid, miks nad ei jõua 1. jaanuariks valmis.?

?Selline määrus ringleb praegu põllumajandusministeeriumis, allkirjastatud minu teada veel pole, kuid põhimõtteline otsus on tehtud,? ütles kalaliidu tegevdirektor Valdur Noormägi. ?See muudatus puudutab eelkõige konservitootjaid ning kala külmutamisega tegelejaid.?

Noormägi sõnul oli alguses ministeeriumi vastuseis töötlejate lobitööle väga suur, kuid kui ettevõtted tegid oma finantsplaanid, milles näidati täpselt ära, mida ja millal tehakse, siis nõustus ministeerium ajapikendusega. ?Nad said aru, et kui need nõuded tuleksid aasta alguses, võiks kinni panna Läätsa, Hiiu Kaluri, Maseko,? rääkis Noormägi. ?Olen veendunud, et kes tegevust tahavad jätkata, need uueks tähtajaks ka nõuded täidavad, kes aga korda ei saa, eks siis need paneb veterinaaramet kinni.?

Hiiu Kaluri juhataja Toomas Kõuhkna ütles, et praegu oleks olnud ettevõttel väga raske investeerida, sest mitu aastat oli firma miinuses. ?Nüüd on aasta kasumit teenitud ja usun, et teenime ka järgmise aasta, mis tähendab, et tekib võimalus investeerida,? ütles Kõuhkna. ?Teeme oma mõlema saare peal asuvad ettevõtted kindlasti uueks tähtajaks korda.?

Kõuhkna sõnul on ajapikendus väga vajalik ja ta usub, et ettevõtted saavad ennast uueks tähtajaks korda. ?Muidugi on selliseid, kellele see otsus tuli meeldiva üllatusena, kuna nad ei kavatsegi ennast eurokorda sättida ning nüüd saavad lihtsalt 9 kuud kauem oma äri ajada,? rääkis Kõuhkna. Hiiu Kaluri grupi ettevõtete eurokorda seadmine maksab Kõuhkna sõnul 10?20 miljonit krooni ning osa raha loodab ta saada SAPARDi programmist.

Piimaliidu juhatuse esimees Neeme Jõgi ütles, et tema teada soovivad paljud piimatootjad, et pikendataks euronõuete rakendamise tähtaega toorpiimale, samuti on piimatööstused huvitatud, et karmid nõuded veel järgmisel aastal kehtima ei hakkaks. 1. jaanuarist alates ei tohi tööstused enam kokku osta kehvemat kui kõrgema sordi piima, väiketootjad aga kõrgema sordi piima üldjuhul toota ei suuda.

?Mul on endal olnud juhtumeid, kus tuleb põllumees pakkuma sorditut piima, ma ei võta seda vastu, ta läheb mujale ning tema kaup ostetakse ära,? rääkis Jõgi. ?Arvan, et seda toorpiima kvaliteedi nõude tähtaega pikendatakse või siis kujuneb olukord, kus neid nõudeid lihtsalt ei täideta.?

Meieri Tootmise ASi juhatuse esimees Robert Jaani ütles, et ta pole küll kuulnud, kas tähtaegu pikendatakse või mitte, kuid kuna puudub kontroll, pole uutel seadustel mõtet. ?Nii kaua, kuni pole ühtset sõltumatut kesklaborit piima analüüsimiseks, pole neil seadusemuudatustel mõtet, sest seaduse täitmist on praktiliselt võimatu jälgida,? ütles Jaani.

Varem on pool aastat ajapikendust euronõuete täitmiseks saanud maapoed, kuid sellele vaatamata ei vastanud ka uue tähtaja saabudes enamik neist nõuetele ning vaid osa olid alustanud euroremonti. Praeguseks, kui uued hügieeninõuded on kehtinud kolm kuud, pole tervisekaitseinspektsioon teinud ühelegi omavalitsusele ettepanekut nõuetele mittevastav kauplus sulgeda. Küll aga on olnud juhuseid, kus poeomanik on ise otsustanud, et ta ei hakka poodi toiduhügieeni üldeeskirja nõuetega kooskõlla viima ja on poe sulgenud.

?Oleme teinud ettekirjutusi, kuid kinni pole meie initsiatiivil Põlva maakonnas ühtegi poodi pandud,? ütles Põlvamaa tervisekaitsetalituse direktor Svetlana Maran. ?Ajapikenduse andmine oli kahe otsaga asi ? korralikud tegijad raiskasid korraga suure summa euronõuete täitmise peale, teised aga mõtlesid, et aega on. Keda siis eelistada??