Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rakvere sümbol
Rakvere rahvas on oma identiteediotsingutel viselnud seinast-seina. Teiste linnade või maakondade eeskujul otsib linn oma brändi. Seda enam, et tänavu möödus 775 aastata Rakvere esmamainimisest Läti Henriku kroonikas, järgmisel aastal aga saab täis 700 aastata Rakverele Lüübeki linnaõiguste andmisest.
Nii panid helged ja vähem helged pead kokku mõistatamaks, kuidas oma linna promoda, mida siia teha, mida teistel Eesti linnadel pole. Ja ennäe, appi tuli Läti Henriku kroonika, kus praegust Rakveret Tharwanpe´ks nimetatakse. Tõlkes tähendab see aga ?tarva pead?.
Nii otsustatigi mitte asjatult aega kulutada ja eesti gigantskulptuuri meistrilt Tauno Kangrolt hiiglaslik pronksist tarva kuju tellida, mis edaspidi Rakvere ordulinnuse ees kõrgudes, sõidutee kohal, pealinna poolt saabujaid tervitaks. Kuju suuruse kohta niipalju, et täiskasvanud mees mahub tarva kõhu alt läbi käima-
Äriidee oli lihtne ? annetused üksikisikutele ja ärimeestelt. Ettevõtjad lubasid hakata tarva märgiga toodangut tegema ja sellest, siis oma protsendi kuju heaks annetada. Spondeerijate nimed pidid pronksi valatuna Tarva jalamile jäädvustatama.
Nüüd on aga kuju esialgne maksumus - kuni pool miljonit krooni, tõusnud miljonini. Kõik ikka sellepärast, et tarva kuju tuleks võimsam ja meeldejäävam. Ja ongi mõned ettevõtted ütelnud, et ei tea, mis me sest toetamisest ikka saame...
Samas on Rakvere Soome sõpruslinna Lapua rahvas oma eesti sõprade ideest vaimustunud. Nad on kogunud juba üle 300 000 krooni ja annetanud selle tarva jaoks. Nii ongi praegu koos ligi pool miljonit. Kust tuleb ülejäänud?
Eks kujune nüüd tarva kuju järgmiseks kevadeks üles saamine juba rakverelaste endi uhkuse asjaks. Kui töö jääbki skulptori ateljeesse, siis, mis oma märgist või kohalikust identiteedist me rääkida saame.
Autor: Illar Mõttus