Soojus pumbaga säästab hulga raha

Heino Salaka 01. oktoober 2001, 00:00

Pidevalt kallineb kütmiseks kasutatavate energialiikide hind ja see suund jätkub. Juba praegu räägitakse 1. aprilliks kavandatavast elektri hinna tõusust. Lisaks ligi 30protsendiline gaasi hinna tõus aasta alguses. Üheks alternatiiviks on soojuspump. Tegemist on vaieldamatult ühe uudsema ja perspektiivsema lahendusega kütte vallas. Pealegi on soojuspump energiasäästlik ja loodussõbralik.

Majade küttesüsteemid erinevad alginvesteeringu poolest üsna märkimisväärselt. Näiteks elektri- ja õlikütte soetamiskulud on soojuspumba omadest väiksemad, kuid viimase kasutamine on tulevikus mitmeid kordi odavam. Et kogu küttesüsteem maksimaalselt loodussõbralik oleks, on soovitatav kasutada veest ja tuulest saadud keskkonnasõbralikku elektrit. Nii on tagatud puhas (saastevaba ehk 0-saastega) küttesüsteem.

Toome näite. Tegemist on 140 ruutmeetri suuruse puitmajaga. Arvutused selle kohta, kui palju on võimalik selles majas küttelt säästa soojuspumpa kasutades, leiate kõrval asuvast tabelist.

Arvutused soojuse ökonoomseks kasutamiseks on üliolulised. Soojuspumba paigaldamisele eelnevate mõõdistuste ja arvutuste eesmärk on tagada soojuspumba küttesüsteem, mis arvestab objekti asukohta, ehituse eripära ning vastab maapinna tüübile. Andmete täpsus ja mõõdistused tagavad optimaalse kasutuskulu tulevikus. Arvutustest selgub, kui palju läheb vaja torusid, kui võimas peab olema soojuspump, kui suur on esialgne investeering ja kui pikk tasuvusaeg.

Maasoojuspumba tööpõhimõte: maapinda akumuleerunud päikeseenergia kasutamiseks vajab soojuspump elektrit. Soojus tuuakse torusid pidi soojuspumpa, kus see muudetakse kütteenergiaks, millega soojendatakse radiaatoreid, põrandaid ja boilereid. Elektri ühe kilovatt-tunni kasutamisel saadakse 2,5?3,5 kilovatt-tundi soojusenergiat. Kokkuhoid on enam kui kolmekordne.

Torustik kaevatakse 100 sentimeetri sügavusele maasse, uputatakse puurkaevu või viiakse raskuste abil veekogusse, sõltuvalt maja asukohast ning võimalustest.

Näiteks 100?150 ruutmeetri suuruse maja küttesüsteemi jaoks läheb vaja umbes 300?400 meetrit torusid. Maapind soojendab torustikus tsirkuleerivat vedelikku sedavõrd (mõne kraadi võrra), et soojuspump muudab need mõned kraadid soojaks veeks ja radiaatorit või põrandakütet kasutades soojaks õhuks.

Ventilatsiooni õhusoojuspumbaga kasutatakse energiaallikana ventilatsioonisüsteemi kaudu välja suunatud siseõhku, mis tavaliselt läheb kasutult atmosfääri. Süsteem sobib alla 250 ruutmeetri suuruse uue maja ehitajale või saneeritavale majale, kus on ees tõsisem ümberehitus.

Ventilatsiooni õhusoojuspumpa kasutades on aastane kokkuhoid kütte ja tarbevee arvel umbes 8000?10 000 kWh ehk 40?45 protsenti, sest ligemale poole energiast toodab soojuspump väljaventileeritavast õhust.

Kokkuhoiule lisandub meeldiv värskus, sest õhk vahetub ruumides 12 korda ööpäevas.

Õhusoojuspump võtab energiat maja ümbritsevast välisõhust ja muudab selle soojuseks. Välisõhk jahutatakse kompressori ja külmaaine abil majast väljas asuvas seadmes. Ruumi kütmiseks vajalik soojus saadakse majja paigaldatud seadme abil.

Tasuta energiat saab väljast ammutada kuni miinus 15 kraadise pakasega. Suvel võib õhusoojuspumpa kasutada kliimaseadmena. Eriti praktiline on õhusoojuspump siis, kui kütmiseks kasutatakse otseelektrikütet. Sel juhul jääks elektriküte vajadusel toetama soojuspumba küttesüsteemi. Seadme hankimiskulud saadakse tagasi kolme-nelja aastaga.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:09
Otsi:

Ava täpsem otsing