Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Terrorism kergitab majanduskulusid

Sirje Rank 01. oktoober 2001, 00:00

Selle vältimiseks soovitab teine tunnustatud analüütik, Harvardi Ülikooli majandusprofessor Jeffrey Sachs loobuda Washingtoni sõjaplaanist ning panustada enam usaldust ülesehitavatele abinõudele. Palju suuremat tähelepanu tuleb Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) järgmistel vabakaubanduskõnelustel pöörata maailma vaesemate riikide huvidele.

Majandus- ja finantssfääris tähendab globaliseerumine lihtsustatult tegevust üle riigipiiride, mis on kaasa toonud kauba- ja kapitalivoogude kiire kasvu ning ettevõtete tootmise paigutumise maailma eri riikidesse.

Investeerimispanga Morgan Stanley hinnangul moodustas rahvusvaheline kaubandus 2000. aastal maailma sisemajanduse kogutoodangust 26 protsenti, võrreldes 1990. aasta 18 protsendiga. Veelgi kiiremini on kasvanud rahvusvaheliste firmade tehingud filiaalidega välisriikides.

Terrorism seab liikumisele tõkked, kirjutab Stephen Roach, võrreldes terrorismivastase võitluse kulusid uue maksuga rahvusvahelistele tehingutele. Julgeolekumeetmete tugevdamine riigipiiridel tähendab täiendavat raha- ja ajakulu, samuti läheb kallimaks transpordi kindlustamine. ?Maksu? kehtestamisega võivad kaduda kulueelised allhanke tellimisel välismaalt, samuti võib kasvav ebastabiilsus vähendada firmade huvi riigipiire ületavate liitude vastu.

Roachi sõnul kummitavad praegu samad ohud, mis on kahel korral varem globaliseerumisprotsessi karile viinud ning lõppenud sõjaga ? lõhe süvenemine maailma rikaste ja vaeste vahel ning geopoliitiliste pingete kasv.

Ühes viimases analüüsis hoiatab Jeffrey Sachs iga hinna eest sõja alustamise eest. Uue sõja puhkemise kaudsed kulud maailma börsidel oleks enam kui sada viiskümmend korda suuremad sellest 20 miljardist dollarist, mis kindlustusfirmad hindasid terrorirünnaku otseseks kahjuks, ütleb Sachs. Börside langus viitab sõjahirmule, mis lööks segamini kaubandus- finants- ja kommunikatsioonisüsteemid ning tootmise, sellel võivad olla ettearvamatud tagajärjed maailma majandusele. Retoorikast hoolimata oli tegemist terrorirünnakuga, mitte 21. sajandi esimese sõjaga, ütleb Sachs.

Sachsi sõnul peab WTO tippkohtumine võtma selge seisukoha globaliseerumise poolt ning kinnitama abinõud rikaste riikide turu avamiseks vaeste riikide ekspordile.

Kohtumine toimub 9.?13. novembrini Qataris, kus tahetakse käivitada uus vabakaubanduskõneluste voor. Teemade osas pole aga endiselt üksmeelt. Arenguriigid, sealhulgas Pakistan, India ja Egiptus, kes on USA juhitud terrorismivastases koalitsioonis määrava tähtsusega, on üldse uue vooru käivitamise vastu, kuni pole lahendatud 1986.?1993. aasta Uruguay voorust jäänud ebavõrdsused. Lääneriikidelt nõutakse turu kiiremat avamist arengumaade tekstiili- ja põllumajandussaaduste ekspordile.

Läinud nädalal esitas WTO patiseisu murdmiseks esialgse päevakava, mida kohtumiseni jäänud nädalatel lihvima hakatakse. Kõige raskem on põllumajanduskaubanduse reform, kus subsideerijate ? Euroopa Liidu, Jaapani, ?veitsi, Lõuna-Korea ja Norra ? ning vabakaubanduse pooldajate vahel Austraalia juhitud nn Cairns?i grupis ei ole veel seisukohtade lähenemist. Projekt vihastab ka mõjukaid lobigruppe USAs, kutsudes ümber vaatama dumpinguvastaseid reegleid odava impordi piiramiseks.

WTO peasekretär Mike Moore usub siiski, et Qatari kohtumine ei sarnane Seattle?i tippkohtumise fiaskoga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing