Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Venemaa tõotab investoritele suurt ?anssi

Andres Reimer 01. oktoober 2001, 00:00

?See ettevõtja on loll, kes täna Venemaale ei vaata,? ütleb Eesti Põlevkivi peadirektor Mati Jostov. ?Venemaa stabiliseerub, mistõttu ei tohi praegu enam 1998. aasta kriisi üle tähtsustada.?

Euroopa Liidu laienemise järel 2003. aastal ammenduvad peaministri majandusnõuniku Kersti Kaljulaidi sõnul kauba- ja tööjõuturu laienemise võimalused, mis tõstab idaturu Eesti majandusarengu huvide keskpunkti. ?Eeloleval aastal ootab Eestit tagasihoidlik majanduskasv, Venemaad aga iseloomustavad kiired arengutempod,? räägib Kaljulaid. ?See asjaolu muudab Venemaa Eesti ettevõtlusele atraktiivseks.?

Läänemere-äärsete riikide majandus- ja poliitikaeliidi osavõtul juba kolmandat korda toimuv foorum käsitleb piirkonda maailma kõige arenguvõimelisema territooriumina. Foorumi eesmärk on Läänemere-äärse piirkonna majandusarengu dünaamika säilitamine 2015. aastani.

Venemaa president Vladimir Putin jätab ära Tauria paleesse kogunenud Euroopa peaministritele ja ärieliidile lubatud ettekande Venemaa Euroopa strateegiast, kuid seda püüdlikumalt kordavad presidendi sõnumit üksteise järel kõnepulti tõusvad kolmandajärgulised ametnikud. ?Investeerige Venemaale, tehke seda lõpuks ometi,? kõlab ametnike sõjahüüd.

Üle kõige maailmas Gzhelka viina ja laia joont armastanud Boriss Jeltsini ajal karastus t?inovnikute klass läänelt laenu ja abirahasid nõudma. Nüüd harjutavad nad kohmakalt Putini antud uusi ülesandeid. Kuid investorite ootused ja nendega suhtlemise viis pole vanadele sõjahuntidele lõplikult selgeks saanud, sest kõlavad lausa käskivad noodid.

?Balti mere regiooni ettevõtlusringkonnad võtavad ebapiisavalt arvesse positiivseid sündmusi Venemaa majanduses, healoomulisi muudatusi ettevõtluskliimas, paranenud tingimusi investeerimiseks meie maa majandusse,? teatab Putini täievoliline esindaja Loode-Venemaal Viktor T?erkessov. ?Millegi muuga pole võimalik selgitada Balti mere äärsete investorite poolt Venemaa suhtes ilmutatavat ülemäärast ettevaatlikkust, ma ütleksin ? argust.?

Eesti ettevõtjad ootasid peaminister Mart Laarilt foorumi kuluaarides kohtumisi Venemaa ministritega, mis aitaksid kaotada Venemaa poolt Eesti kaupadele kehtestatud topelttollid. Need kohtumised jäid aga toimumata juba põhjusel, et Putin, presidendi majandusnõunik Andrei Illarionov ning majandusminister German Gref jätsid Peterburi tulemata.

Eesti valitsus kasutab praegu Vene kolleegide eeskujul riikidevaheliste suhete klaarimisel äraootavat taktikat.

Laar avaldab Eesti ja Venemaa majandussuhete optimistliku prognoosi seoses Euroopa Liidu ja NATO laienemisega.

?2015. aastaks muutub Venemaa stabiilseks ja usaldusväärseks partneriks, kes suudab seniste toorainete asemel pakkuda arenenud tehnoloogiaid,? ütleb Laar foorumikõnes. ?Pärast Läti ja Eesti liitumist Euroopa Liiduga muutuvad nendes maades elavad nn eurovenelased koostööd ergutavaks faktoriks.?

Eravestluses lausub üks Venemaa välisministeeriumi kõrge ametnik, et Putin on asunud lahendama esmajoones Venemaa ees seisvaid globaalseid probleeme, mistõttu näiteks puuduliku lepingulise baasi klaarimisele Eestiga napib lihtsalt administratiivset suutlikkust. ?Eesti ühinemine Euroopa Liiduga lahendab riikidevahelised probleemid,? lausub ta.

Venemaa hakkas Euroopa Liitu tõsiselt võtma alles pärast Putini tõusmist presidendiks. Foorumile saadetud läkituses teatab Putin, et Balti suunast on saanud Venemaa välispoliitika üks võtmeküsimusi.

Venemaa arengut takistab lääne ühiskonnas kehtiv arusaamine, et Venemaa on agressiivse välispoliitika ja korrumpeerunud liidritega kriminaliseerunud riik, kirjutab foorumil levitatud analüüsikogumikus Saksa politoloog Aleksander Rarh.

Putini alluvad üritavad presidendi käsul seda mainet muuta.

Venemaa peab täielikult muutma oma seniseid äritavasid, mis on üles ehitatud kõige välismaise diskrimineerimisele, teatab Tauria palee kõnepuldist Rootsi Põhjamaade minister Leif Pagrotsky. Välisinvestorid tulevad Venemaale, kui korruptsiooni ja kuritegevusega on lõpetatud, lisab ta.

Euroopa tavadega kohanemise raskusi ilmestab Venemaa asepeamister Ilja Klebanovi esinemine foorumil. Venemaa kaotab Eesti, Läti ja Leedu ühinemisel Euroopa Liiduga soodsad väliskaubandustingimused nendes riikides, mille säilitamist ta nõuab, teatab Klebanov. Baltimaades hakkavad kehtima Venemaad häirivad teraseekspordi dumpingu vastased seadused, mida tuleb Klebanovi sõnul vältida.

Saalist esitatud küsimusele, millal loobub Euroopalt soodsaid väliskaubandustingimusi nõudev Venemaa Eestile kehtestatud topelttollidest, vastab Klebanov, et ta ei tea.

Olulisim, mida Venemaa Euroopale suudab pakkuda, on energeetika ja transiidikoridor Aasiasse. Juba praegu sõltub Euroopa rohkem kui kolmandikus Venemaa gaasitarnetest, mis võivad aga lähiaastatel kahekordistada.

?Kui XX sajand oli nafta sajand, siis XXI sajand on gaasi sajand,? teatab foorumil enesekindalt Gaspromi juhatuse esimees Aleksei Miller.

Viimase aasta jooksul Venemaa seadustesse tehtud muudatused leevendavad oluliselt tuumajäätmete vedamise ja töötlemise tingimusi. Uued Euroopat varustavad tuumaelektrijaamad võivad seetõttu kerkida just Venemaale. Suureneb konkurentsisurve ASile Narva Elektrijaamad ning Eesti vee-, õhu- ja raudteid võivad hakata läbima ohtlikud tuumajäätmete koormad.

Venemaa Balti mere sadamate valmimine lähiaastatel pingestab konkurentsi nii Tallinna Sadamale kui ka Eesti Raudteele, kuid annab ühtlasi transiidiettevõtetele võimsa arenguimpulsi.

Eesti Ühispank uurib võimalusi panga asutamiseks Peterburis, kinnitab Ühispanga president Ain Hanschmidt.

SEBi nõukogu esimees Jacob Wallenberg külastas seoses foorumiga Peterburi esmakordselt ning andis Hanschmidti sõnul sealsele ettevõtluskliimale positiivse hinnangu. SEBi järgmise aasta suur ärikonverents võib Wallenbergi visiidi tagajärjel toimuda just Peterburis.

?Ühispangale kuuluv Vene Ühisliising elas 1998. aasta kriisile järgnenud ajad edukalt üle ning praegu kavatseme tegevust laiendada,? selgitab Hanschmidt. ?Meie kogemus näitab, et Venemaal saab edukalt ja korrektselt tegutseda.?

Läänemere piirkonna ettevõtetel pole mõtet osta kaupu ja teenuseid Aasiast, kui need on kättesaadavad siinsamas, lisab Hanschmidt.

Mati Jostov, kes jälgib foorumit koos kogu Eesti Põlevkivi juhatusega, ütleb, et ta peab võimalikuks Leningradi oblastis Eesti piiri lähistel asuva Slantsõ põlevkivikaevanduse ostmist, kui Narva Elektrijaamade tootmisvajadused tulevikus senisest rohkem kütust vajavad.

Venemaa terase- ja masinaehituse kompaniid on Eesti Põlevkivile praegu suurimad seadmete, varuosade ning konstruktsioonide tarnijad.

Foorumil Tallinna ettevõtlus- ja turismivõimalusi tutvustav linnapea Tõnis Palts seab eesmärgiks Venemaa turistide arvu kümnekordistamise. Tallinn alustab lähiajal agressiivset võitlust Venemaa turistide pärast, ütleb ta. ?Kui Helsingit külastab igal aastal 300 000 turisti Venemaalt, siis Tallinna vaid 30 000,? räägib Palts. ?Tallinn peab mahajäämuse tagasi tegema.?

Peteburilastega suheldes on jäänud mulje, et Nõukogude Liidu lagunemisele järgnenud propagandasõja mõjul kardavad nad venelaste halba kohtlemist Eestis, mistõttu valivad lähima turismimaana pigem Soome, selgitab Palts.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing