Eesti majanduskasv ? üks silm naerab, teine nutab

02. oktoober 2001, 00:00

II kvartali majanduskasvu näitaja iseloomustamiseks võib öelda, et üks silm nutab ja teine naerab. Kui investeerimisega seotud näitajad olid tugevad, siis üllatavalt nõrk oli tarbimise pool.

Äripäeva arvates on lähiajal oodata eratarbimise tugevnemist, sest II kvartalis suurenesid investeeringud põhivarasse 11 võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.

See 11 tähendab tootmise laiendamist, uusi töökohti ja laiemat maksubaasi. Ühtlasi näitavad investeeringud põhivarasse ka ehituse üsna head käekäiku. Kuigi ehitajad ei ole praeguse olukorraga rahul ? väidetavalt ehitatakse vähe ja hinnad on madalal ?, statistika seda ei kinnita. Ehitusmahud on aastaga kasvanud üle 8, ehitushinnad aga 6.

Tõsine murelaps oli teises kvartalis eratarbimine, mis on püsihindades suurenenud vaid 1,1 võrra. Järjest lisanduvate kaubahallide taustal on tarbimise vähikäiku raske uskuda. Tarbimisele peaks kõige soodsamat mõju avaldama 14 võrra tõusnud keskmine palk. Samuti turgutavad meie jaekaubandust turistid ja nende arvukuse osas pole tagasilööki toimunud. Aastaga suurenes jae- ja hulgikaubanduses lisandväärtus 8,7. Hansabank Marketsi analüütiku Maris Lauri sõnul sõi tarbimise kasvu ära hinnatõus.

Kesise eratarbimise põhjuseks võib olla majapidamiste ebakindlus. Palju on räägitud maailmamajanduse jahtumisest ja sellega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest Eesti ettevõtetele. Ennustatud on raskuste süvenemist allhanget tegevates majandussektorites, mis toob endaga kaasa töötajate koondamislaine ja sissetulekute vähenemise. Ebakindlust suurendas ka USAs toimunud terrorirünnak ja seetõttu võivad pessimistid väita, et teisel poolaastal tarbimine väheneb veelgi.

Sellise arutluskäigu vastu räägib aga investeeringute suurenemine, mis näitab, et ettevõtjad on tuleviku suhtes optimistlikud. Kui tööandja areneb/laiendab tegevust, siis suurendab see kindlust töötajates. Seetõttu ei ole Eestis tarbimise vähenemise peamine põhjus maailmamajanduses toimuv. II kv eratarbimise kehv näitaja võib olla tingitud sellest, et eelnevates kvartalites kasvas tarbimine sissetulekutest kiiremini (vt EPL 28.09. Emori analüütiku Kaidi Kandla artikkel ?Eestlane on ettevaatlik tarbija?). Kandla viitab, et paljud aja jooksul tekkinud ja edasilükatud suuremad ostusoovid on realiseeritud nii säästude kui ka laenude-liisingute-järelmaksude abil.

Lisaks eespool nimetatud investeerimistegevuse hoogustumisele on tarbimise elavnemise eelduseks eraisikute hoiuste kiire kasv. Aastaga on hoiused kasvanud 3 miljardi krooni võrra ehk 22, mis näitab, et inimesed pigem säästavad, kui tarbivad. Kui täna säästa, loob see eeldused tarbimiseks homme, kuid kuna tarbimisel on suur mõju majanduskasvu näitajale, siis peamegi praegu rahulduma tagasihoidlikumate numbritega. See-eest on tuleviku tarbimispotentsiaal tugevam. Seda eeldusel, et investeeringute osas ei toimu tagasilööki.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing