Sõda oleks suurim viga

Kindlustuseksperdid hindavad USAd tabanud terrorirünnakute otseseks kahjuks 20 mld dollarit. Hoopis raskemalt mõõdetav kaudne kahju võib osutuda 150 korda suuremaks, nt aktsiahindade langus maailma börsidel moodustas ligi kolm triljonit dollarit. Need masendavad arvud näitavad, et investorid on valmis halvimaks ehk sõjaks.

Ehkki inimlikult võib ameeriklaste reaktsiooni mõista, peab USA endale teadvustama, et 11. september ei olnud III maailmasõja avalöök, vaid ainult hästi sihitud terrorirünnak. Seetõttu oleks sõja alustamine nüüd kõige suurem viga.

Maailma ajalugu juba tunneb üht sellist analoogi: I maailmasõja vallandas terroriakt, mis tappis Sarajevos Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Ühtlasi näitaks see, et inimkond ei ole viimasest 100 aastast midagi õppinud. Ka enne I maailmasõda räägiti palju sellest, et maailm muutub ühtsemaks ehk globaliseerub. I maailmasõda tegi globaliseerumisele lõpu tervelt kahe inimpõlve jaoks. Sõjale järgnes 20 aastat majanduskriisi ja II maailmasõda. Kui ka see ei veena kedagi, siis mis veel? On ülim aeg lõpetada mängimine rahu ja maailmamajandusega ning keskenduda põhilisele ehk sellele, kuidas taastada investorite ja tarbijate usaldus ning näidata, et globaalne majandus jätkab toimimist efektiivselt, tõrgeteta.

Kui äsjane terroriakt midagi tõestas, siis seda, et maailmamajanduse näol on tegemist globaalse ja üha rohkem võrgustuva nähtusega. Terroriakti järelmõju näitas, et eri riigid ja turud on üksteisest palju rohkem sõltuvad, kui seni arvasime. Probleemid, mis tabasid riikide kaubandust, finantssüsteeme, transpordi-, turismi- ja tootmissektorit, võimendusid veelgi globaalsel tasandil.

Ses osas tabasid terroristid märki: löök USA pihta oli ka löök maailmamajanduse pihta. Ka ajastus oli täpne: USA aktsiaturge juba enne 11. septembrit tabanud mõõn mõjutas majandust palju enam kui kardeti, sest USA turul vallandunud reaktsioon tekitas doominoefekti ka teistel turgudel.

Parim, mida maailm praegu USA juhtimisel teha saab, on rakendada otsustavaid meetmeid, tugevdamaks globaliseerumise võrgustikku ja tõmmata protsessi kõigi riikide valitsused, sh maailma vaeseimad riigid. Muidu jätkub langus nii investeeringutes kui tarbimises ja maailmamajandust ootab vältimatu krahh.

Kindlasti peaksid need meetmed käsitlema järgmisi eesmärke.

1. Panustada diplomaatiale, mitte sõjale. USA peaks terroristidega võitlemiseks kasutama ennekõike diplomaatilisi vahendeid. Kui Taleban nõustub terroristid välja andma kindlate süütõendite vastu, tuleb need tõendid leida, sest valmisolek diskussiooniks on julgustav märk. Oluline on vähendada terroristide suutlikkust korrata selliseid inimsusevastaseid kuritegusid. Kuid sõjaline vastulöök ja eriti selline, mis paratamatult tabaks ka süütuid inimesi, peaks olema äärmine võimalus.

2. Tagada rahvusvahelise kaubanduse ja transpordi turvalisus. Selleks on vaja tõsta globaalsete kaubandus- ja transpordisõlmede turvataset. Terrorismiga on võimalik võidelda mitte ainult sõjaga, vaid ka kõrgendatud turvameetmetega.

3. Võtta terroristidelt nende ressursid ? lõhkuda rahastamissüsteem, piirata nende liikumisvabadust ja relvakaubandust. Selleks on vaja riikide hästikoordineeritud ja agressiivset tegevust.

4. Säilitada stabiilsed naftatarned ja -hind. USA ja Euroopa peaksid veenma OPECit tagama tarnete jätkuvuse ja stabiilse hinna. See on keeruline, kuid mitte võimatu ülesanne, ehkki OPECi riigid on kriisi keskpunktis. Kui vaja, tuleks mõelda võimalusele sõjaliselt turvata globaalset energiasüsteemi ja energiakandjate transporti.

5. Keskpangad olgu valvel. Maailma juhtivad keskpangad peaksid tagama rahasüsteemi piisava likviidsuse. Agressiivsemat vahetuskursipoliitikat peaks ajama Jaapani keskpank, sest Jaapani majandus vaevles kriisi juba ammu enne 11. septembrit.

6. WTO ja uus läbirääkimisvoor. WTO peaks oma assambleel novembris avama uue globaalse kaubandusläbirääkimiste vooru. See saadaks kõigile liikmetele signaali, et vabakaubandusele alternatiivi ei ole. Eesmärk on kõrvaldada suurriikide tõkked arenguriikide ekspordile, s.h seadmete ja põllumajandustoodete tarnetele, ja muuta intellektuaalse omandi õigusi õiglasemaks.

7. Pöörata tähelepanu maailma vaestele. Ameerikal on aeg ärgata 20 aastat kestnud unest ja vaadata, kui tohutud on maailma vaeseimate riikide vajadused. Seni on ameeriklased olnud tagasihoidlikud pakkuma abi selliste probleemide lahendamiseks, nagu AIDS, võlakoorma kustutamine.

USA liidrid ei tohiks unustada, et maailma tootmis-, kaubandus- ja finantskeskusena saab USA globaliseerumisest ise enim kasu. Suursõja vallandumine vastuseks terrorirünnakule 11. septembril ei kaitse USA globaalseid majandushuve ? sõja tagajärjed oleks etteaimamatud. Vajadus teha kõik selleks, et maailma üha tihedamalt võrgustunud majandus saaks toimida edasi rahutingimustes, on USA ja tema presidendi suur välismajanduspoliitiline väljakutse 21. sajandi vaimus.