Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Venemaa loob eeldusi välisinvesteeringute kasvuks

Tõnis Arnover 02. oktoober 2001, 00:00

Venemaa majandus on 1998. a laastavast finantskriisist päris edukalt välja tulnud. Riigi eelmise aasta sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvas 8, mis on pärast NSV Liidu lagunemist suurim, ja nädal tagasi tõstis peaminister Mihhail Kasjanov SKT selle aasta kasvuprognoosi 5,5 protsendile, mis on 1,5 rohkem kui valitsuse jaanuarikuine prognoos. Majanduskasvu põhilisteks mootoriteks on olnud tööstustoodangu suurenemine ja jaekaubandus.

Kuid Venemaa stabiliseerunud majandusele ja poliitikale vaatamata on investorid Venemaasse suhtumisel ettevaatlikud. ?Ehkki Venemaal läheb paljudest arenevatest turgudest paremini, on 1998. a augustikriis veel paljudel meeles ja seetõttu peetakse tema riskitegurit endiselt kõrgeks,? tõdes Troik Dialogi aktsiastrateeg James Fenkner.

Ja ikkagi on otsesed välisinvesteeringud hakanud taas kasvama. Venemaa statistikakomitee andmeil kasvasid need esimesel poolaastal mullu sama ajaga võrreldes 11,9 miljardi Eesti krooni võrra ja olid kokku 42,5 miljardit krooni. Kõige rohkem ehk üle 30 investeeringutest läks kaubandusse, järgnesid veondus (15) ja toiduainetööstus (10).

Ökonomistide sõnul sõltub Venemaa majanduse käekäik kahest põhiliselt tegurist ? nafta hinnast ja Venemaa diplomaatiast. Nafta hinna sõltuvust näitab valitsuse üldine arvestus, mille kohaselt kärbib naftabarreli hinna langus ühe dollari võrra eelarvelaekumisi umbes miljardi dollari ehk 17 miljardi krooni võrra.

Diplomaatia tuleb mängu aga seetõttu, et Venemaa toetus USA terrorismivastasele võitlusele annab talle võimaluse maha kaubelda suurt välisvõlga läänele ning kiirendab pääsu Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO). Kinnitus selle väite paikapidavusele tuli reedel, kui USA kaubandusesindaja Robert Zoellick teatas pärast kohtumist Venemaa majandusarengu ministri German Grefiga, et USA püüab omalt poolt igati aidata Venemaa WTOsse vastuvõtmisele juba tänavu detsembris.

Augustis avaldas Venemaa valitsus lähiaastate 2002?2004 majanduse arendamise programmi. Eesmärgiks on alandada inflatsiooni ja intresse, kaotada mitmed maksud, muuta rubla vahetuskurss etteprognoositavaks ja tagada aastane SKT kasv 3,5?4. Seni püsib Venemaa inflatsioon kõrge. Augustis oli see küll null, kuid aastaarvestuses 21 tasemel. Et aasta esimesel poolel oli inflatsioonis väga suur osakaal ? 38 ? riiklikel monopolidel, siis otsustas valitsus augustis luua hinnakomitee, mis hakkab määratlema elektri-, gaasi- ja raudteehindu.

Samal ajal jätkab Venemaa valitsus jõuliste reformidega majanduskasvu toetamist ja töötab välja uusi seadusi, mis loovad eeldusi investeerimiskliima parandamisele.

Selle aasta alguses jõustus uus maksukoodeks, mis tunduvalt lihtsustas väga keerulisi maksuseadusi, kaotas progressiivse tulumaksu ja kehtestas kõigile võrdse 13protsendilise tulumaksu. Vaatamata tulumaksu vähenemisele on tulude laekumine eelarvesse paranenud juba esimesel poolaastal, eelkõige tulude varjamise vähenemise arvel. Tulumaksu vähenemise tõttu suurenes inimeste keskmine palk esimesel poolaastal 18 ja reaaltulu 4,4, mis on suurendanud inimeste ostujõudu.

8. augustil kirjutas Venemaa president Vladimir Putin alla kolmele ettevõtluskeskkonda korrastavale seadusele. Need puudutavad firmade registreerimist, firmade kaitset riiklike kontrollide puhul ja tegevusloa hankimist ning nende ülesanne on kärpida bürokraatia mõjujõudu. On ju just suur bürokraatia ja seaduste puudulikkus pärssinud seni Venemaa väikeettevõtluse arengut, kus töötab ainult 10 tööjõust.

Septembri lõpus kiitis riigiduuma kolmandal lugemisel heaks uue maaseaduse, mis piiratud loomusele on samm edasi. Ehkki maaseaduse alt jääb täielikult välja põllumajandusmaa ning see hõlmab ainult umbes 2 Venemaa pindalast, võimaldab see välismaalastel mõnes piirkonnas erastada tootmishooneid koos krundiga.

Praegu peab valitsus tähtsaimaks ülesandeks pangandussüsteemi ajakohastamist, mis pole korralikult jalgu alla saanud 1998. aastast peale. Pankade nõrkust näitab kas või asjaolu, et 30 suurima panga varad ei ületa 1040 miljardit Eesti krooni, mis on vähem kui näiteks USA Bank of New Yorgil üksi. Inimeste usaldus pankade vastu on väike, mistõttu kodus hoitava raha suuruseks hinnatakse 510 miljardi krooni.

Väidetavalt kohtab pangasüsteemi reform suurimat vastuseisu keskpanga presidendilt Viktor Gera?t?enkolt, kes pole nõus riigipankade osa vähendamisega. Eelmise kuu lõpul toimunud keskpanga ja valitsuse esindajate kohtumisel tehti keskpangale ülesandeks 1. novembriks välja töötada pangareformi strateegia.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing