Austraalia tõrjub Eesti juhtpositsioonilt

03. oktoober 2001, 00:00

Vastupidiselt Eestis üldlevinud arvamusele, et mujal maailmas ei osata põlevkiviga midagi peale hakata, on Kirde-Austraalia põlevkivivarude kasutuselevõtt kiirelt ja edukalt arenemas ning ohustab juba lähitulevikus Eesti juhtivat kohta maailma põlevkivitööstuses.

Alates seitsmekümnendatest on firma SPP põhjalikult uurinud kümmet Austraalia Queenslandi põlevkivivälja, summaarse õlivaruga üle 20 miljardi barreli. Praeguseks kuulub enamik neist uuritud varudest SPP-le, nelja välja osalusest on 50 müüdud erinevatele kütusefirmadele, sh Exxonile.

Kaheksakümnendatel uuriti põhjalikult kümmet põlevkivitöötlemise tehnoloogiat, sh Eestis kasutatavaid. Üheksakümnendate alguses valiti välja Kanadas juurutatud Alberta Taciuk Protsess (ATP). Seda arendati ja kohandati Stuarti leiukoha põlevkivi jaoks 1995. aastani, mil otsustati tehase rajamise esimene etapp.

Aastatel 1995?1999 projekteeriti ja ehitati põlevkivikarjääri vahetusse lähedusse tehnoloogiline näidistehas projektvõimsusega 6000 tonni põlevkivi päevas. Rajatud tehas on esimene ATP tehnoloogial põhinev tööstuslik põlevkivitöötlemise seade maailmas.

Seadmete projekteerimisse ja valmistamisse kaasati nii protsessi autorid Kanada firmast UMATAC kui ka rahvusvahelised gigantfirmad Bechtal ja Krupp. Lõpptulemusena saavutati optimaalne tasakaal insenerilahenduste ja garantiide vahel. Aastal 2000 alustati seadmete inspekteerimist ja testkäivitusi. Testkäivituste ajal avastati tehnilisi puudusi peamiselt põhiaparaati toetavatel seadmetel, nagu põlevkivi eelkuivati ja väljuvate gaaside tolmueraldus. Samuti tekkisid ühiskondlikul tasandil probleemid seoses põlevkivi töötlemisega kaasneva iseloomuliku lõhna, müra ja tolmuga.

Aprilliks 2001 oli enamik muresid lahendatud ja tehas viidi katsetusre?iimilt proovire?iimile, et saavutada aasta lõpuks töövõimsus ja ettenähtud pidev 50päevane opereerimisperiood.

Praegu töötab põlevkivi töötlemise kompleks edukalt, saavutatud on 86-line efektiivsus projektandmetega võrreldes, aasta lõpuks eeldatakse jõudmist projektvõimsuseni.

Toodetakse kerget kütteõli ning läbipaistvat, värvitut ja väikese erikaaluga diiselkütuse lähedast produkti ? nn kerget naftat, millele Briti kaitseministeeriumi lennukütuste komitee andis 31. mail 2001 kvaliteedisertifikaadi ülemaailmseks kasutamiseks lennukikütuse toormena. See on teine rahvusvaheline kvaliteedisertifikaat põlevkivist valmistatud toodetele.

Stuarti leiukohas paikneb põlevkivivaru maapinna lähedal. Kihi paksus on kuni 300 meetrit, kogu leiukoha varu 2,6 miljardit barrelit. Projekti arendusena on kavas aastaks 2005 paigaldada seade tootlikkusega 25 000 tonni põlevkivi päevas (8,25 miljonit tonni aastas) ja aastaks 2010 veel neli samasugust seadet.

Areng tehase käivitamisel on olnud kiire ? poolteise aasta jooksul jõutakse uue tehnoloogiaga täisvõimsuseni. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et Narva õlivabrikut UTT 3000 käivitati 12 aastat ja mõne teadlase arvates pole see praegugi lõppenud. Niisugune edu Austraalia põlevkiviõlitööstuses sunnib Eestit tegema kiireid ja otsustavaid jõupingutusi oma koha säilitamiseks põlevkiviteaduses.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing