Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hinnalised turvaseadmed jätavad varguse eest kaitseta

    Nõukogude Liidu aegse karatemeistri Olav Kiviranna pilk tumeneb, rääkides turvafirmast ESS, sest väidab olevat tolle halva töö tõttu saanud viimastel aastatel kahju üle ühe miljoni krooni. Vaatamata sellele, et Kiviranna Kaubanduse AS on kulutanud aastate jooksul suuri summasid valve, signalisatsiooni, kaamerate ja videoaparaatide peale, pole ESS suutnud Kiviranna sõnul peatada ettevõtet tabanud sissemurdmiste lainet ega tabanud kurjategijaid.
    Viie aasta jooksul murdsid kurjategijad Kiviranna firmasse sisse ligi kümnel korral, kuid ettevõtja kannatus katkes pärast juulikuus toimunud kuritööd ja Kivirand lõpetas ESSiga lepingu.
    Kurjategijad varastasid viimane kord öö varjus Kiviranna Kaubanduse ASist ja selle rentnikelt ligi 240 000 krooni väärtuses kaupa. Kuna turvaseadmed ei hakanud tööle, said kurikaelad 2,5 tundi segamatult tegutseda, räägib Kivirand.
    Kurjategijad muukisid tõenäoliselt kruvikeerajaga lahti kontori plastikaknad ja tegutsesid väga rahulikult mitu tundi, sest tõenäoliselt olid teadlikud, et häireseadmed ei toimi, räägib 100 000 krooni eest arvutustehnikat kaotanud ASi Geomark direktor Jüri Pärtna, kes rendib Kivirannalt bürood.
    ESSi juurdlus selgitas, et valveseadmed olid töökorras ja kaamerad polnud varjatud, kuid ei toiminud.
    Aasta varem andis ESS Kivirannale samasuguse juhtumi kompenseerimiseks maksepuhkust kahe kuu valveteenuse tasu osas ja paigaldas täiendavad valveseadmed ligi 18 000 krooni eest. Siis esitas ESS asjaolu, et Kivirannale kuuluvas poes rippusid anduri vaatevälja ees müügil olevad tagid ja tossud.
    Ööl vastu 24. septembrit ronisid kurjategijad redeliga OÜ Eesti Metsakorralduskeskuse hoone teisele korrusele, murdsid tõenäoliselt laia peitliga lahti plastikakna ning viisid ära 35 000 krooni maksva arvuti. ESSi puldiga ühendatud turvaandur ei reageerinud.
    Keskuse töötajad katsetasid hiljem andurit ja avastasid, et see ei toimi otsesele anduri suunas liikumisele ja ruumi temperatuuriga sama soojade esemete liikumisele, räägib juhataja asetäitja Veiko Eltermann.
    Metsakorralduskeskusel, kes investeeris päras sissemurdmist 40 000 krooni uutesse valveseadmetesse, ei ole ESSi suhtes pretensioone, lisas Eltermann.
    Metsakorralduskeskusesse sissemurdmise uurimine alles käib, mistõttu pole võimalik esitada valveseadmete vaikimise põhjusi, ütles ASi ESS avalike suhete direktor Indrek Lindsalu. ?Kuigi Metsakorralduskeskuse valveseadmed olid vanad, olid nad töökorras ning me ei tea veel põhjusi,? lausub ta.
    Kiviranna nime kuulmine toob Lindsalu häälde halvasti varjatud pahameeletooni. ?Kivirannaga on meil kliendisuhe lõpuks ometi lõppenud, sest temaga on olnud läbi aegade pahatahtlikke sekeldusi,? teatab Lindsalu. ?ESS on talle teinud lugematul arvul ettepanekuid turvasüsteemi täiustamiseks, mida Kivirand on suures osas eiranud.?
    Kindlustusfirmade poolt käsitletavatest sissemurdmise juhtumitest seondub iga kolmas või neljas vaikinud signalisatsiooniga, ütleb ASi ERGO Kindlustus varakahju osakonna juhataja Reno Närska.
    ESS pole Närska sõnul mingi erand, kuid suurima turvaettevõttena paistavad temaga seotud juhtumid paratamatult rohkem silma.
    Kuigi esineb juhtumeid, kui andurid jätavad sissetungijale reageerimata seletamatutel põhjustel, annavad tooni olukorrad, kus klient on teadmatusest varjanud anduri näiteks kaubaga.
    Tavaliselt vastutab turvafirma üksnes sel juhtumil, kui signaal sissemurdmisest jõuab valvepulti. Enamasti turvafirma tütarettevõtete või äripartnerite poolt üles seatud valveseadmete eest vastutab tavaliselt klient, mitte turvafirma, räägib Närska.
    Kliendid peaksid sõlmima turvafirmaga lepingu valveseadmete hooldamiseks vähemalt kord kvartalis, mis aitaks vältida rikkeid ning valvealuse tsooni tahtmatut ahendamist näiteks kaubariiulitega, selgitab Närska.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.