Hinnalised turvaseadmed jätavad varguse eest kaitseta

Andres Reimer 03. oktoober 2001, 00:00

Nõukogude Liidu aegse karatemeistri Olav Kiviranna pilk tumeneb, rääkides turvafirmast ESS, sest väidab olevat tolle halva töö tõttu saanud viimastel aastatel kahju üle ühe miljoni krooni. Vaatamata sellele, et Kiviranna Kaubanduse AS on kulutanud aastate jooksul suuri summasid valve, signalisatsiooni, kaamerate ja videoaparaatide peale, pole ESS suutnud Kiviranna sõnul peatada ettevõtet tabanud sissemurdmiste lainet ega tabanud kurjategijaid.

Viie aasta jooksul murdsid kurjategijad Kiviranna firmasse sisse ligi kümnel korral, kuid ettevõtja kannatus katkes pärast juulikuus toimunud kuritööd ja Kivirand lõpetas ESSiga lepingu.

Kurjategijad varastasid viimane kord öö varjus Kiviranna Kaubanduse ASist ja selle rentnikelt ligi 240 000 krooni väärtuses kaupa. Kuna turvaseadmed ei hakanud tööle, said kurikaelad 2,5 tundi segamatult tegutseda, räägib Kivirand.

Kurjategijad muukisid tõenäoliselt kruvikeerajaga lahti kontori plastikaknad ja tegutsesid väga rahulikult mitu tundi, sest tõenäoliselt olid teadlikud, et häireseadmed ei toimi, räägib 100 000 krooni eest arvutustehnikat kaotanud ASi Geomark direktor Jüri Pärtna, kes rendib Kivirannalt bürood.

ESSi juurdlus selgitas, et valveseadmed olid töökorras ja kaamerad polnud varjatud, kuid ei toiminud.

Aasta varem andis ESS Kivirannale samasuguse juhtumi kompenseerimiseks maksepuhkust kahe kuu valveteenuse tasu osas ja paigaldas täiendavad valveseadmed ligi 18 000 krooni eest. Siis esitas ESS asjaolu, et Kivirannale kuuluvas poes rippusid anduri vaatevälja ees müügil olevad tagid ja tossud.

Ööl vastu 24. septembrit ronisid kurjategijad redeliga OÜ Eesti Metsakorralduskeskuse hoone teisele korrusele, murdsid tõenäoliselt laia peitliga lahti plastikakna ning viisid ära 35 000 krooni maksva arvuti. ESSi puldiga ühendatud turvaandur ei reageerinud.

Keskuse töötajad katsetasid hiljem andurit ja avastasid, et see ei toimi otsesele anduri suunas liikumisele ja ruumi temperatuuriga sama soojade esemete liikumisele, räägib juhataja asetäitja Veiko Eltermann.

Metsakorralduskeskusel, kes investeeris päras sissemurdmist 40 000 krooni uutesse valveseadmetesse, ei ole ESSi suhtes pretensioone, lisas Eltermann.

Metsakorralduskeskusesse sissemurdmise uurimine alles käib, mistõttu pole võimalik esitada valveseadmete vaikimise põhjusi, ütles ASi ESS avalike suhete direktor Indrek Lindsalu. ?Kuigi Metsakorralduskeskuse valveseadmed olid vanad, olid nad töökorras ning me ei tea veel põhjusi,? lausub ta.

Kiviranna nime kuulmine toob Lindsalu häälde halvasti varjatud pahameeletooni. ?Kivirannaga on meil kliendisuhe lõpuks ometi lõppenud, sest temaga on olnud läbi aegade pahatahtlikke sekeldusi,? teatab Lindsalu. ?ESS on talle teinud lugematul arvul ettepanekuid turvasüsteemi täiustamiseks, mida Kivirand on suures osas eiranud.?

Kindlustusfirmade poolt käsitletavatest sissemurdmise juhtumitest seondub iga kolmas või neljas vaikinud signalisatsiooniga, ütleb ASi ERGO Kindlustus varakahju osakonna juhataja Reno Närska.

ESS pole Närska sõnul mingi erand, kuid suurima turvaettevõttena paistavad temaga seotud juhtumid paratamatult rohkem silma.

Kuigi esineb juhtumeid, kui andurid jätavad sissetungijale reageerimata seletamatutel põhjustel, annavad tooni olukorrad, kus klient on teadmatusest varjanud anduri näiteks kaubaga.

Tavaliselt vastutab turvafirma üksnes sel juhtumil, kui signaal sissemurdmisest jõuab valvepulti. Enamasti turvafirma tütarettevõtete või äripartnerite poolt üles seatud valveseadmete eest vastutab tavaliselt klient, mitte turvafirma, räägib Närska.

Kliendid peaksid sõlmima turvafirmaga lepingu valveseadmete hooldamiseks vähemalt kord kvartalis, mis aitaks vältida rikkeid ning valvealuse tsooni tahtmatut ahendamist näiteks kaubariiulitega, selgitab Närska.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing