Keskpank hoiatab eelarvetegijaid

Kaja Koovit 03. oktoober 2001, 00:00

Eesti Panga asepresident Märten Ross ütles eile, et 11. septembri terrorirünnakuga on suurenenud mustema ehk selle stsenaariumi tõenäosus, et maailmamajanduse jahtumine on sügavam ja pikem ning sellest ei suudeta täiel määral väljuda ka 2003. aasta jooksul.

Sel juhul väheneksid Eesti Panga analüüsi kohaselt järgmise aasta eelarve tulud 2 protsendi ulatuses SKTst ehk ligikaudu 2 miljardi krooni võrra. 2003. aasta laekumised väheneksid 3,1 protsendi ulatuses.

?Kui see mustem stsenaarium käivituks, on selle mõju eelarve maksutulude laekumisele 5 ringis SKTst ehk samas suurusjärgus kui 1998. aasta Venemaa kriisi puhul,? lausus Ross.

Mõju oleks hullem, sest kui tookord mõjutas kriis kiiresti kindlaid sektoreid (Venemaa turule orienteeritud ettevõtted, eriti toiduainetetööstus), siis nüüdset võimalikku ?okki ei pruugi me kohe tajuda ning selle kumuleeruv efekt on suur.

Eesti Panga hinnangul võib majanduskasvu kiire aeglustumise korral eelarvetulude ettenägematu alalaekumine tähendada eelarvedefitsiidi suurenemist ja praeguste reservide kiiret ammendumist, mistõttu tuleb kas eelarvet kärpida, ühtlasi sotsiaalkulusid vähendades, või kiiresti suurendada riigivõlga.

Reservide täiendamine oleks varasemast keerulisem, sest erastamine on sisuliselt lõppenud. Võlakoormuse suurendamiseks võivad aga tingimused rahvusvahelisel laenuturul olla oluliselt halvenenud. ?Kapitali hind võib olla oluliselt kallinenud just siis, kui ta seda teha ei tohiks,? märkis Ross.

?Võlakoormuse kiire kasv võib seada löögi alla ka praeguse kõrge riigireitingu ja tähendada majanduspoliitiliselt täiesti uut olukorda,? märkis Eesti Pank oma uue rahapoliitilise ülevaate kokkuvõttes.

Leebema stsenaariumi puhul ehk kui maailmamajanduse aeglustumine jääb lühiajaliseks, väheneksid keskpanga hinnangul eelarve tulud siiski järgmisel aastal 0,8 võrra ehk siis 800 miljoni krooni võrra.

?Meie peamine ülesanne on tagada majanduse kohanemisvõime uute tingimustega,? lausus Eesti Panga president Vahur Kraft.

Juba paar nädalat tagasi kinnitas Kraft, et maailmamajanduse muutunud olukorras on järgmise aasta planeeritava riigieelarve kasv liiga suur ning eelarve tulude poolelt liiga optimistlik.

Millised stsenaariumid majanduses käivituvad, on Krafti sõnul praegu veel raske öelda, mistõttu keskpank kavatseb järgmise aasta majandusprognoosid ümber vaadata novembrikuu jooksul.

Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Ilmar Lepiku sõnul jääb Eesti majanduse jaoks üheks peamiseks riskivaldkonnaks palgakasv, mis on liialt tagasivaatav ega arvesta muutunud olukorraga. Lisaks võib maailmamajanduse ebastabiilsuse tõttu väheneda välisinvesteeringute maht.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing