Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mart Laari populism tõmbab riigi sohu

    Ei ole vist kellelegi üllatuseks, et poliitikute soov vastutada on pöördvõrdelises seoses valimiste lähenemisega. Ometi igakord, kui läheme valimisurni juurde poetama pilust ristikesega märgistatud valmissedelit, tekib lootus, et seekord läheb teisiti. Ei lähe.
    Mart Laari juhitav koalitsioonivalitsus on end ammendanud, ministrite tegevus jõuetu ning üha enam kaldumas populismi ja oma positsioonide kindlustamisele. Ja kui veel kuskil hingesopis tahaksime uskuda, et ehk lähtuvad poliitikud otsuste tegemisel reaalsest majandusolukorrast, siis tegelikus elus tuleb meil selles üha uuesti ja uuesti pettuda.
    Selle aasta suurimaks möödalaskmiseks tõotab kujuneda riigikogus menetluses olev järgmise aasta riigieelarve. Et järgmine aasta on valimiste aasta, annab tunnistustust eelarve mahu kasv.
    Rahandusminister Siim Kallase sõnade järgi ?Kõik ministrid hääletasid poolt? riigieelarve teeb valitsuskabineti soovi kohaselt läbi 13se kasvu. Eelarve koostamise lähteandmed olid aga 5 majanduskasvu ning ligi 4 tarbijahinnaindeksi kasvu. Seega võib järgmise aasta riigieelarve puhul olla tegemist kahe asjaga: valitsuskoalitsioon salamahti loodab, et majandus kasvab ikka rohkem kui 5 või suureneb maksukoormus lihtlabaselt umbes 1,2 mld krooni võrra.
    Tõsi, on ka kolmas võimalus, millele viitas Mart Laar Äriplaan 2002 konverentsil. Vastavasisulisele küsimusele vastates rääkis Laar välisabist (eelnevatest kasvunumbritest on need küll juba välja võetud) ning et ehk tuleb ikka inflatsioon suurem, kui prognoositakse.
    Inflatsiooni argumendina kasutamist on aga eriti küüniline kuulda peaministri suust, kes laseb suurmonopolil tõsta energia hinda korraga neljandiku võrra. Mis saab veel parem inflatsiooni tekitaja olla kui järsult kallinev elekter, mille tarbimisest on võimatu loobuda.
    Valimiste ja eelarve mahu seose kinnitamiseks toon paar võrdlusnumbrit: 1997. kasvas eelarve 14, 1998. aastal 18 ja 1999ndal, valimisteaastal, 22. Jälgime sama trendi praeguse valitsuskoalitsiooni puhul: 2000. aasta: kasv ?1, sellel aastal 4 ning järgmiseks aastaks 13. Trend on selge ja ma ei julge mõeldagi, mis võib juhtuda ülejärgmise, riigikogu valimiste aasta eelarvega. Muidugi, kui praegune koalitsioon järgmise aasta ikka üle elab.
    Käes on üks väheseid kordi, kus ma pean nõustuma opositsionääri Olev Rajuga: järgmise aasta eelarve on ?õhku täis? pumbatud ja seda puhtalt populistlikel kaalutlustel. Laari valitsuse soovunelm nii valimistel hääli koguda ja enda kivina langenud populaarsust kergitada on aga väike, korrelatsioon valijatele jagatavate kroonide ning antud häälte vahel on pea olematu. Meenub samalaadne juhtum enne eelmisi valimisi, kus koonderakondlik valitsuskoalitsioon jagas lahke käega eelarvest raha paremale ja vasakule, kuid valimistepäeval tuli üle elada suur pettumus.
    Populism ja silmakirjalikkus vaatavad vastu ka teistest valitsuskoalitsiooni välja käidud suurepäraste ideede teostamisest. Võtkem kasvõi nn ID-kaardi projekt, kuhu maetakse kümneid miljoneid kroone. Nädalapäevad tagasi tuldi avalikkuse ette uhkelt teadetega, kuidas järgmisest aastast saab kaardiga juba teha tehinguid. Kuid ära on unustatud ID-kaardi algne idee ja mõte: kaarti oleks vaja eelkõige selleks, et ma saaksin normaalselt ajada asju riigiasutustega. Pangatehinguid saan ma juba praegu teha internetis, selleks pole mulle mingit kaarti vaja. Millal aga ma saan suurepärase ID-kaardiga ilma riigiasutuste uksi kulutamata need 15 kooskõlastust juurdeehituse tarvis, sellest valitsus ei räägi.
    Ka ei räägi valitsuskoalitsioon enam halduskulude kokkuhoiust, haldusreformist ja ministeeriumite ühendamisest. Õigemini, räägib küll, aga nüüdseks on haldusreform muutunud nii keeruliseks, et tuleb vähemalt kahe aasta võrra edasi lükata. Tobedaim argument, mida olen asjaomastelt lugenud, on: ?võib-olla järgmine valitsuskoalitsioon ei tahagi ministeeriume liita?!
    Öeldakse, et poolel teel ratsusid ei vahetata. Kui aga ratsud on väsinud ja ajavad suust vahtu välja, siis on viimane aeg nad välja vahetada. Muidu põrutavad nad silmaklapid peas, päris sohu, viies sellega ka vankri kaasa.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Novira Capitalil sai Riias valmis ärikvartal
Eesti kinnisvaraarendaja Novira Capital ja Leedu investeerimisfondi Evernord Real Estate Fund III koostöös valmis Riia kesklinnas 70 miljonit eurot maksma läinud ärikvartal Novira Plaza.
Eesti kinnisvaraarendaja Novira Capital ja Leedu investeerimisfondi Evernord Real Estate Fund III koostöös valmis Riia kesklinnas 70 miljonit eurot maksma läinud ärikvartal Novira Plaza.
Saksa majandus sai ootamatu tõuke
Saksa majandus tõenäoliselt kasvas esimeses kvartalis, saades ootamatu tõuke tööstusest ja ehitusest, vahendab Reuters.
Saksa majandus tõenäoliselt kasvas esimeses kvartalis, saades ootamatu tõuke tööstusest ja ehitusest, vahendab Reuters.