Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aeglustumistsükkel annab endast märku

    Maailma majanduse edasise arengu osas ei andnud ei suvi ega ka varasügis vastust küsimusele, kas majanduskasvu aeglustumise madalaim punkt on juba läbitud või mitte. Maailma majanduse kasvutempo languse negatiivne mõju on eurotsoonile tavaliselt avaldunud ligi pooleaastase viitajaga. Europiirkonna aasta alguse küllaltki optimistlik majanduskasv ilmutas teises kvartalis selgeid aeglustumise märke.
    Väliskeskkonna arenguga võrreldes oli Eesti majanduse rohkem kui 5line reaalkasv esimesel poolaastal isegi oodatust kiirem ja püsis keskmises perspektiivis jätkusuutlikuks hinnatud piires. Paraku ei ole veel alust öelda, kas see põhines üksikute sektorite paranenud konkurentsivõimel või ei jõudnud välismõjud veel täies mahus avalduda.
    Võib juhtuda, et Eesti majandus jõuab majanduskasvu aeglustumise madalaimasse punkti 2002. aasta alguses. Sel juhul on võimalik, et erinevalt senistest prognoosidest võib Eesti majanduskasv järgmisel aastal jääda 2001. aasta omast märkimisväärselt väiksemaks. Avalik ja erasektor peavad oma tegevuse kavandamisel arvestama ka sellise stsenaariumiga. Sisenõudluse, eelkõige laenamisel põhineva tarbimise püsimine mõistlikes piires on majanduse tasakaalu säilitamise peamine eeldus.
    Väliskeskkonna mõjud Eesti majandusele lähtuvad peamiselt Põhjamaadest ehk Soomest ja Rootsist kui Eesti peamistest välismajanduspartneritest, kes omakorda sõltuvad USA ja Euroopa Liidu arengust. Soome keskpank alandas tänavuse majanduskasvu prognoosi 4lt 1,5le. Vähendatud on ka Rootsi majanduskasvu prognoosi käesolevaks aastaks ? erinevatel allikatel on selle suurusjärk 2 või alla selle.
    Intresside liikumise suunda on praeguses määramatuse õhkkonnas raske ennustada, kuid maailma tähtsamate keskpankade hiljutine intresside alandamine 0,5 protsendi võrra toetab vähemalt lühikeses ajahorisondis varasemast ekspansiivsemat rahapoliitilist keskkonda.
    Maailma majanduse süvenev jahtumine peegeldus ka esimesel poolaastal kõige selgemalt Eesti väliskaubanduse kasvutempo aeglustumises. Kaupade koguekspordi 50line aastakasv vähenes teiseks kvartaliks ligi 17ni. See peegeldab siiski peamiselt aeglustumist Eesti peenelektroonika allhankeekspordis ning madalseisu metsa- ja puidutööstuse turul. Samas aga suutis näiteks Eesti tekstiilitööstus esimesel poolaastal laiendada toodangu nomenklatuuri ja leida uusi, kohati ebatraditsioonilisi eksporditurge. Seetõttu küündis Eesti SKP kasvutempo võrreldes 2000. aasta sama perioodiga ka teises kvartalis 5,0ni. Suureneva investeeringunõudluse tingimustes tagas valitsussektori säästu kasv välistasakaalu säilimise oodatud piires ja jooksevkonto puudujääk jäi teises kvartalis allapoole 4 SKP suhtes, viimase nelja kvartali keskmisena aga alla 7.
    Eeldusel, et välisnõudluse kasv aeglustub ka edaspidi, on praegune palga kasvutempo liiga kiire. Keskmise palga nominaalkasv oli teises kvartalis esialgsetel andmetel eelmise aasta sama aja suhtes 14, mis on 0,5 protsendipunkti rohkem kui esimeses kvartalis. Seetõttu on palgatõusu temaatika jätkuvalt tähelepanu all, sest kui esimesel poolaastal toimunud areng jätkub, õõnestab see pikemas perspektiivis Eesti majanduse konkurentsivõimet.
    Vältimaks sisemaise inflatsioonisurve tugevnemist ning konkurentsivõime langust, peaksid äriühingud revideerima tänavuse aasta esimesel poolel valitsenud töötasupoliitikat siseturule suunatud tegevusaladel. Ekspordisektori ettevõtjate palgakujundus on seni olnud suhteliselt paindlik.
    Maailma majandus oli langusfaasis ka enne terroriakte Ühendriikide vastu. Seetõttu majanduse üldine arengusuund traagiliste sündmuste tagajärjel ei muutunud, küll aga suurenes alates 11. septembrist oluliselt negatiivsete stsenaariumide tõenäosus.
    Arvestades, et väliskeskkonna mõju Eesti majandusele avaldub 1?2 kvartali pikkuse viitajaga, on selge, et kuigi Eesti majanduse jaoks lõppes esimene poolaasta edukalt, ei pea kevadised optimistlikud prognoosid enam paika. Kui suurte korrektsioonidega tuleb arvestada, selgub lähikuudel, kuid majandusprognooside korrigeerimine vähenemise suunas on reaalne. Ei ole alust eeldada, et Eesti majandusel läheb oluliselt paremini kui Põhjamaade omal.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.