Eesti tselluloosiprojekt ootab endiselt investorit

Väinu Rozental 04. oktoober 2001, 00:00

Üle viie aasta tselluloosiprojekti probleemistikuga tegelenud ASi Mainor nõukogu esimehe Ülo Pärnitsa sõnul pole välisinvestorite huvi Eestisse rajatava tselluloositehase vastu kadunud, kuid tänane majanduspoliitika ei soosi projekti realiseerimist. ?Nii kaua kuni riik ütleb, et ta ei osale projektis, ei tule ka investor,? ütles Pärnits.

Viimane arvestatav samm, mille riik tselluloosiprojektiga seoses astus, oli eelmise aasta jaanuaris, kui valitsus arutas võimalike garantiide andmist investorile. Majandusministeeriumi ettepaneku kohaselt tagaks riik tehase tuumikinvestorile riigimetsast vähemalt kümneks aastaks fikseeritud hinnamehhanismiga tooret vähemalt 40 protsendi ulatuses tehase tootmisvõimsusest või kuni 1,1 miljonit tihumeetrit paberipuitu igal aastal. Abinõude pakett käsitles ka importseadmete käibemaksuvabastust, tselluloositehase rajamiseks sobiva riigimaa tasuta eraldamist ja muud.

Uuringud on näidanud, et Eestisse oleks otstarbekas rajada 600 000tonnise aastatoodanguga tselluloositehas, mille koguinvesteeringuks on pakutud üle 800 miljoni USA dollari. Tehas vajab toormeks 2,9 miljonit tihumeetrit paberipuud ja annaks tööd 500 inimesele.

Majandusministri nõuniku Merike Kompuse kinnitusel pole tselluloositehase asjus nende poole ükski investor viimasel ajal pöördunud.

Eesti välisinvesteeringute agentuuri direktori Andrus Viiru sõnul plaanib Norra puidumassitootja Larvic Cell rajada Harju maakonda Anija valda miljard krooni maksva haavapuidumassitehase. ?See on küll suurest tselluloositehasest tunduvalt väiksem projekt, kuid Eesti oludele väga sobilik,? rõhutas Viirg.

ASi Eesti Energia teeninduse turundusdirektor Jaanus Arukaevu ütles, et kui norralased oma tehase käivitavad, saab neist tõenäoliselt Eesti Energiale suurim elektrienergia ostja.

Eelmisel nädalal teatas Soome Metsäliitto, et kui Läti poliitikud ei anna sügise jooksul selget vastust, loobub Metsäliitto osalemast Lätisse projekteeritavas 14,4 miljardi Eesti krooni suuruses tselluloositehase projektis. Esialgse plaani kohaselt pidi Läti riik Metsäliittole ja Rootsi Södrale garantiiks andma 150 000 hektarit riigimetsamaad ja raieõiguse 350 000 hektaril.

?Läti pool on avalikkuse survel mõistnud, et ei saa ikka osa Lätimaa metsast ära anda,? põhjendas Läti tselluloositehase projekti takerdumist Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) peadirektor Andres Onemar. ?Ilmselt otsib Läti valitsus investoritega läbi rääkides pehmemaid variante.?

Onemari andmeil võrduks 150 000 hektarit metsamaad Eesti oludes ligi viiendikuga meie riigimetsast. ?RMK oleks nõus tselluloositehase investoriga sõlmima pikaajalise toormelepingu, kuid mitte fikseeritud hinnaga,? rõhutas Onemar. ?Hind sõltub olukorrast paberipuu turul.?

Ülo Pärnitsa sõnul ütles ta juba poolteist aastat tagasi, et Soome ja Rootsi metsandushiiud ei kavatse Lätisse tselluloositehast ehitada. ?Kogu nende tegevuse eesmärk on, et keegi teine ka Balti riikidesse tehast ei ehitaks,? rääkis Pärnits. ?Soome ja Rootsi firmadele on Balti riigid ju tooraine piirkonnaks.? Pärnits on veendunud, et Balti riikide metsaressurss võimaldaks ehitada igasse kolme riiki suure tselluloositehase.

?Kogu Eesti metsaressurssi ei saa siiski vaadata kui ühe suure tehase käsutuses olevat ressurssi,? ei näinud Eesti Metsatööstuse Liidu juhatuse esimees, ASi Sylvester projektijuht Margus Kohava võimalust rajada Balti riikidesse mitu suurt tehast. ?Kui üks Skandinaavia metsandushiid ehitaks Eestisse tehase, tahaksid teised kaks hiidu oma paberipuu kogused siit ikka kätte saada.?

Kohava sõnul ei kipu Skandinaavia suured metsatööstusfirmad uutesse tselluloositehastesse investeerima. ?Neil on kodus tehased, mis vajavad moderniseerimist,? ütles Kohava.

?On vaid aja küsimus, millal investor tuleb ja ehitab Eestisse tselluloositehase,? ütles majanduskonsultant Andres Pajuste, kes veel aasta tagasi majandusministeeriumi endise nõunikuna tegeles tselluloositehase projektiga. ?Igal aastal suureneb tselluloositarbimine maailmas kolme kuni viie Eestisse plaanitud tehase toodangu võrra,? põhjendas Pajuste.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:56
Otsi:

Ava täpsem otsing