Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ettevõtja nõu kõlbab ka riigieelarve tegijail kuulata

04. oktoober 2001, 00:00

Kreenholmi Valduse ASi juht Meelis Virkebau soovitas ettevõtjail koostada tuleva aasta äriplaan seoses sündmustega USAs tavapärasest hiljem, novembri keskpaiku, et saada ettekujutus, kui jahedaks majanduskliima muutub ? siis valmib võimalikult realistlik kava.

Äripäeva meelest sobib sama soovitus ka tuleva aasta riigieelarve puhul ? valitsusliit võtku aega mõtlemiseks, vaadaku mõne nädala pärast prognoosid tulevaks aastaks üle ning tehku siis vajalikud korrektiivid ka riigieelarve eelnõus.

Valitsus on viimaseil aastail võtnud uut aastat vastu uue eelarvega. Seetõttu ei pruugi eelarve koostajad aja mahavõtmisega nõus olla, väites, et sellisel juhul ei jõuaks seda õigeks ajaks vastu võtta.

Seadus annab selleks siiski aega 1. märtsini. Midagi katastroofilist ei juhtu, kui eelarve allkirjastatakse kuu-kaks hiljem ? riigiinstitutsioonide rahastamine jätkuks kahel kuul, kummalgi 1/12 osas tänavusest riigieelarvest. Oluline on, et riigieelarve saab realistlik.

Riigieelarve mahu liig suurele kasvule, 12,3, oleme osutanud mitmel korral. Miks see nii on, vastas peaminister Mart Laar Äripäeva konverentsil: ?Selle üle, et eelarve kasv on kiirem kui majanduse kasv, võib vaielda, kuid praegu ei näe me põhjust selle ümberhindamiseks, sest prognoosid on head.?

Paraku ei jaga Laari optimismi tema enda erakonna- ja koalitsioonikaaslased ? Kalle Jürgensoni arvates on eelarves palju küsitavusi ning eelarve mahu selline kasv on liiast. Jürgen Ligile on eelarve eelnõu suur pettumus. Tema taunib jooksvate kulude katmist reservide, nt Hüvitusfondi vahendite, arvelt.

Laari usk põhineb mitu kuud tagasi tehtud prognoosidel, optimismi toetab jätkuvalt hea maksulaekumine ? riigikassa on viimastel kuudel olnud pidevalt plussis. Kuigi ka Äripäev ei näe tulevikku tumedates toonides, tuleks sel aastal kõikvõimalikesse ennustustesse suhtuda ettevaatusega, ja mida kaugemale aasta lõppu prognooside tegemine lükata, seda täpsemad need tulevad.

Eesti Panga musta stsenaariumi kohaselt väheneksid tuleval aastal eelarvetulud ligikaudu 2 mld kr võrra ja leebema järgi 800 mln kr võrra. Keskpank pakub tulude tuntava alalaekumise puhul hakata eelarvet kärpima või suurendada riigivõlga. Hoopis lihtsam on kärpida praegust eelnõu kui hakata kokku tõmbama jooksva eelarve kulusid.

Keskpank on ehk liialt pessimistlik, kuid riigieelarve puhul on tema hoiatus omal kohal ? maksuraha ümberjagamine käib poliitikute soove mööda, mitte tegelikke võimalusi arvestades. Siin tuleb rahandusminister Siim Kallasele tõsiselt ette heita naasmist vanamoodi eelarve koostamise juurde ehk enne kulud, siis tulud . Ministrite üle etteantud raamide soovitud 1,2 miljardile hakkas Kallase ministeerium katet otsima, tõstes makse ja kaasates reserve. Need on sama halvad vahendid kui keskpanga pakutud riigivõla suurendamine.

Riske maanda arenguga, langust korvab efektiivsus, toonitas Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop Äripäeva konverentsil. Kus on valitsuse efektiivsus? Või teistmoodi majandamine, millele viitas Laar? Haldusreform seisab, majandus- ja teede- ja sideministeeriumi ühendamine samuti ? siin, lisaks kaitsekuludes, peituvad kokkuhoiu võimalused.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:56
Otsi:

Ava täpsem otsing