Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
GPRS võrk ei sobi nõudlikule kasutajale
GPRSi omapära on selles, et mobiilvõrgu magistraalkanalite mahtu kasutatakse andmeside vajadusteks vastavalt sellele, kuidas kõneinfo edastamisest mahtu üle jääb. Andmepaketid edastatakse vastavalt vaba mahu olemasolule eesmärgiga teenida mobiiloperaatorile lisatulu kasutamata võrguressurssi parema ärakasutamise arvelt.
Kuna kõneliiklusest vaba mahu leidumine magistraalkanalites on üsnagi ettearvamatu, on ka infopakettide teeloleku aeg juhuslik. Seega saabuvad andmepaketid sihtkohta ebaühtlaste viidetega ning sageli ka ebaõiges järjekorras, suuremad viited ulatuvad sekunditesse. Sellistele viidetele ehk kasutajale avatud loogilise sidekanali parameetrite kõikumisele reageerivad osa andmesiderakendusi aga väga halvasti. Nii ongi GPRS-sides tema praegusel kujul välistatud igasuguste terminaalisessioonide normaalne kasutamine, rääkimata multimeediasignaalide edastamisest.
Juhtudel, kui mobiilsel kasutajal on vaja võimalikult stabiilset sidekanalit, on Eestis endiselt parim lahendus V.110 protokolli kasutav digitaalne sideseanss. Nii saab iga EMT klient sõltumata internetipakkujst kasutada Mobiilinterneti nime kandvat andmesideteenust lühinumbril 1444. Taoline nn. GSM-ISDN seanss erineb analoogühendusest peamiselt kiirema ühenduse loomise poolest, sidekanalis reserveeritakse kasutajale siiski mõlemal juhul 9,6 kb/s läbilaskeriba. Reserveerimine ongi antud juhul võtmesõna, mis kvalitatiivse erinevuse GPRSiga sisse toob. GPRSi kasutamisel ei reserveerita midagi, kuid tükati saabuva info keskmine allalaadimiskiirus ületab siiski telefoniseansi kestel saavutatava. Seega sobib GPRS-side väga hästi veebis surfamiseks või ka elektronposti allalaadimiseks, kuid serverite või võrguseadmete kaughaldajad suhtugu uude võimalusse väga ettevaatlikult.
Kompromissina tavalise 9,6 kb/s sideseansside aegluse ja GPRS ebaühtluse vahel võiks olla pisut vanema protokolli HSCSD (High Speed Circuit Switching Data) juurutamine mobiilsidevõrkudes. Ühe kõnekanali piires tagatakse selle meetodi kasutamisel sidekiirus 14,4 kb/s, vajadusel on võimalik ka kahe või enama kõnekanali üheaegne kasutus. Paraku ei ole Eestis selle üsna kvaliteetset sidet võimaldava protokolli kasutuselevõttu enam ilmselt põhjust oodata, kuna kasutajate enamikule tundub GPRS paremini sobivat. Ka rahvusvahelises ulatuses on GPRS võrkude arv HSCDSi võrkude arvu juba ületanud.
Milline oleks siis parim lahendus mobiilseks andmesideks enne 3G saabumist? Lähema 3-5 aasta jooksul tundub traadita kohtvõrkude eelis nii kvaliteedi kui hinna poolest vääramatu. Arvestades, et aina enam võetakse traadita kohtvõrgutehnikat kasutusele büroodes, ilmub uusi kasutajaid ka sama tehnika baasil avalikes kohtades toimivatesse raadiovõrkudesse.
Autor: Neeme Takis