Greenspan langetas intressi negatiivseks

Kaja Koovit 04. oktoober 2001, 00:00

Maailma suurim majandus on tõsises hädas ning ka keskpank on olukorra pärast mures ? sellise signaali andis maailmale legendaarse ja mõjuvõimsa Alan Greenspani juhitava Ühendriikide keskpanga (Föderaalreservi ehk Fed) teisipäevaõhtune otsus langetada baasintressi 50 baaspunkti võrra.

See on Fedile tänavu juba üheksas katse riigi majandust turgutada. Esimest korda pärast 1992?1993 aasta madalseisu on reaalintress seekordse augustikuu inflatsiooni arvestades negatiivne ehk siis inflatsiooni sööb intressi ära ja raha tuleb tagasi maksta vähem.

Lisaks kinnitas keskpank, et intressimäärasid ollakse vajadusel valmis langetama ka edaspidi. Analüütikud prognoosivad, et Fed langetab baasintressi enne aasta lõppu veel 25 baaspunkti võrra.

Pärast terrorirünnakut on Fed intressimäärasid langetanud kaks korda kokku 1 protsendipunkti võrra. Aasta algusest on laenuraha Ühendriikides odavnenud 4 protsendipunkti võrra ning põhjendatult kerkib esile küsimus, miks peaks seekordne Fedi samm erinevalt varasematest olukorda parandama.

Intressimäärade kärpimine täidab oma ülesannet vaid siis, kui selle tulemusena hakkavad eratarbijad ja ettevõtted rohkem laenama ja ka kulutama. Samas on ajalehe Wall Street Journal kinnitusel Fedi intressikärbete algusest nii ettevõtete kui eraisikute laenamine vähenenud.

Terrorirünnak süvendas kõiki juba varem maailma suurima majanduse kohal seisnud ohte: kasvav tööpuudus, langevad aktsiahinnad, kõrged pikaajalised intressimäärad, teiste maailma majanduste nõrkus ning mis kõige olulisem ? ebakindlus tuleviku suhtes.

Tarbija usaldus ei taandu mitte intressimääradele, vaid hirmule uute terrorirünnakute ees. Selle üle ei ole Greenspanil paraku aga mingit võimu.

?On tõsine kartus, et inimeste ebakindlus tuleviku suhtes on terrorirünnaku tõttu oluliselt kasvanud ja nad lihtsalt ei taha kulutada,? lausus ajalehele Harvardi ülikooli rahapoliitikale spetsialiseerunud professor Gregory Mankiw. ?Intresside alandamine on kindlasti hea asi, kuid kas see suudab inimesi julgustada oma kulutusi piisavalt suurendama, et meid sellest olukorrast välja tuua,? lisas ta.

Ühendriikide majanduse leiget reageerimist Fedi järsule intressilangetamise poliitikale toetavad nii mitmedki tegurid: aktsiahinnad ei ole erinevalt tavapärasest reaktsioonist eriti tõusnud, tavaliselt sellistes tingimustes nõrgenev dollar ei ole seekord oma väärtust eriti kaotanud, mistõttu ka eksportööridel ei ole intressilangetamisest erilist tuge loota.

Madalamatest intressimääradest on tavaliselt tuge saanud eluasemete müük, kuid ka see on praegu löögi all, sest terrorirünnak on uute eluasemelaenude avalduste arvu vähendanud. Teise finantseerimistundliku sektori, automüügi langust septembris prognoositi juba enne terrorirünnakut.

?Kui eluasemete ja autode müügi näitajad oktoobriks ei parane, tähendab see, et tarbijausalduse langus trumpab intressimäärade langetamise üle,? lausus investeerimispanga Goldman Sachs USA majanduse analüüsi osakonna juhataja William Dudley. Tema ja ka mitmete teiste analüütikute hinnangul on Fedi aktsioonide toetuseks tarvis suurendada valitsussektori kulutusi või maksukärpeid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:56
Otsi:

Ava täpsem otsing