Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Seadused võimaldavad võidelda terrorismiga
Terrorismivastase rahvusvahelise koalitsiooniga ühinev Eesti peab arvestama ka õigusnormidega, mis reguleerivad võitlust terrorismi vastu. Terrorismi sisuks on poliitilistel või usulistel eesmärkidel sooritatav vägivald, mis võib esineda erinevates vormides. Terrorismi õigusliku definitsiooni leiame Kriminaalkoodeksist (vt tabel).
Vägivallategu osutub terroristlikuks aktiks siis, kui see pannakse toime poliitilise või usulise eesmärgiga. Kui sellist eesmärki ei esine, siis ei saa väita, et tegemist oleks terrorismiga.
Eesti on õiguslikult suhteliselt heas olukorras, sest terrorismivastast tegevust käsitleb meil lisaks kriminaalkoodeksile ka erakorralise seisukorra seadus. Tänu nimetatud seadustele on Eestis võimalik ulatusliku terrori korral välja kuulutada erakorraline seisukord.
Erakorralise seisukorra kuulutab välja riigikogu, kellele sellekohase kirjaliku ettepaneku saab teha nii president kui ka valitsus. Ettepaneku tegija peab ära näitama, millest tuleneb põhiseaduslikku korda ähvardav oht. Riigikogus peab otsuse poolt hääletama vähemalt 51 parlamendiliiget. Erakorralist seisukorda saab kehtestada kuni kolmeks kuuks.
Erakorralise seisukorra puhul on võimalik kasutada kaitsejõude põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks.
Kaitsejõude kasutatakse terroristliku tegevuse relvastatud tõkestamiseks, kuid relvastatud tõkestamine peab toimuma ilma sõjalise tegevuseta. See piirang tähendab eelkõige seda, et kaitsejõud võivad kasutada tulirelvi ja erivahendeid üksnes politseiseaduses sätestatud tingimustel.
Võib öelda, et Eesti Vabariik on õiguslikus mõttes suhteliselt hästi ette valmistatud reageerimiseks ulatuslikele terrorirünnakutele, seaduslikest võimalustest ei tohiks puudu tulla terrorismivastases võitluses.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõikest 2 tulenevalt eksisteerib isegi teoreetiline võimalus, et terrorismivastaseks võitluseks kuulutatakse välja sõjaseisukord ning kaitsejõude kasutatakse täie võimsusega, ilma politseiseaduse piiranguteta.
Nimelt ütleb põhiseaduse § 128 lõige 2 järgmist:
Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab kaitseväe ülemjuhataja, ootamata ära riigikogu otsust.