Telekomifirmad otsivad börsikaosest väljapääsu

Eile teatas Kanada suur telekommunikatsiooniseadmete tootja Nortel kolmandas kvartalis 61,6 miljardi krooni suurusest kahjumist, mis siiski jääb tunduvalt alla teise kvartali 328,2 miljardile kroonile. Kahjumite vähendamiseks on Nortel otsustanud kärpida personali 20 000 töötaja võrra, mille teokssaamise järel on firma personal aasta algusega võrreldes poole väiksem.

Kokku on Rootsi ärilehe Dagens Industri teatel maailma kaheksa suurimat telekommunikatsioonifirmat ? Ericsson, Nokia, Motorola, Siemens, Lucent, Cisco, Nortel, Alcatel ? kaotanud oma eelmise kevade aktsiate kõrgseisuga võrreldes börsiväärtusest kolossaalse summa, 28 800 miljardit krooni.

Suurimad kukkujad ongi Nortel 94 ja Lucent 93 protsendiga. Cisco on minetanud börsiväärtusest 85, kuid rahalises väljenduses on tema kaotanud enim ehk umbes 9350 miljardit krooni. Suhteliselt kergemalt on pääsenud Saksa Siemens, kelle aktsia on odavnenud ?ainult? 70 tänu sellele, et grupil on peale telekomi ka teisi tegevusharusid. USA Motorola aktsia on tänavu alanenud 24, kuid see on seletatav sellega, et tema probleemid hakkasid pihta mitu aastat teistest varem, mis sundis teda juba enne tervenduskuurile.

Telekommunikatsioonisektoris toimunu on andnud analüütikutele palju mõtlemisainet. Näiteks Rootsis ei suudeta aru saada, kuidas võisid analüütikud riigi kõige läbipaistvama firma Ericssoni selle aasta kasumi prognoosimisega 110 miljardi Eesti krooniga mööda panna. See tähendab, et mullu oktoobris pakkusid nad firmale selleks aastaks 71,5 miljardi krooni suurust kasumit, kuid nüüd ilmneb, et tuleb hoopis 38,5 miljardiline kahjum.

Analüütikud rõhutavad, et kuna telekomisektor on nii noor majandusharu, siis ei ole osatud ette näha, et see võib olla niivõrd konjunktuuritundlik. Näiteks aastate 1995-1996 majanduskonjunktuuri nõrgenemine ei avaldanud telekomisektorile mingit erilist mõju. Kuna 90. aastatel oli seal sektoris ligi 20protsendine kasv aastas, siis tunnistavad analüütikud ausalt, et ei osanud selle järsku katkemist ette näha. Et ka firmad ise ei suutnud konjunktuuripööret ette näha, siis paisutasid nad investeeringud üle, mille tagajärjel on kannatanud rentaablus, ja nüüd krahhi saabudes polegi neil jäänud muud üle, kui karmi kokkuhoidu teha.

Kokkuhoid eeldab nii sisemiste reservide paremat ärakasutamist kui ka koostööd firmade vahel. Alles mõni päev tagasi teatasid Sony ja Ericsson ühisfirma Sony Ericsson Mobile Communications alustamisest, mis on seadnud eesmärgiks tõusta viie aastaga maailma juhtivaks multimeedia-mobiiltelefonivalmistajaks ja mööduda Nokiast ja Motorolast. Sellele vastukaaluks levivad turul spekulatsioonid, et ka Siemens ja Motorola püüavad mobiiltelefonide tootmist ühendada. Seni on Siemens need kuuldused ümber lükanud ning kinnitanud, et nõrgast turuolukorrast on peale ühinemise veel muid väljapääse. Wall Street Journal igatahes kinnitab, et nende läbirääkimised on käinud suvest peale ja jõudnud tundlikku faasi.

Muidugi huvitab nüüd kõiki, mis saab telekomisektoris edasi. Millal pöördub turg taas tõusule ja millal tasub selle sektori aktsiaid ostma hakata.

Õige pessimistlikud on enimkannatanud Nortel ja Cisco, kes ennustavad, et nõrk nõudlus telekomiseadmete järele võib püsida 12-18 kuud.

Väga palju sõltub sellest, kuidas kulgeb areng mobiiltelefoniturul. Aastaid kasvas mobiiltelefonide müük 50-70 aastas ja jõudis eelmisel aastal 405 miljonini. Seetõttu prognoositi tänavuseks müügiks kõigepealt 620 miljonit, kuid nüüd on seda järjest alandatud 380 miljonile. See tähendab analüütikute hinnangul mobiiltelefonivalmistajate selle aasta tulude vähenemist keskmiselt 25.

Tuleva aasta suhtes on Ameerika analüütikud optimistlikud, väites, et terrorirünnak juba suurendas USAs järsult mobiiltelefonide müüki ning see kasvab sedamööda, kuidas firmad toovad turule uusi GPRS mudeleid, mille järele on suur nõudlus.

Seda optimismi ei jaga investeerimispank Salomon Smith Barney, mis septembri lõpus alandas 2002. a mobiiltelefonimüügi prognoosi 492,8 miljonilt 450 miljonile, mille ühe põhjusena mainib pank üldist makromajanduslikku nõrkust. Pank alandas nii Nokia kui Ericssoni hinnasihi vastavalt 18 eurole ning 30 Rootsi kroonile, kusjuures Nokia ostusoovitus on neutraalne ja Ericssoni oma müümise poole kalduv.

___________________________________________