Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aeglustuva majanduskasvu riskid
Eesti Pank juhtis käesoleval nädalal tähelepanu mitmetele riskidele, mis võivad kaasneda majanduskasvu aeglustumisega ning ohustada Eesti riigi- ja erasektorit.
Erasektori puhul juhtis keskpank tähelepanu laenu tagasimaksmise võime ülehindamisele ja seetõttu võib hakata kasvama halbade laenude osa pankade laenuportfellis. Samuti oli Eesti Pank mures laenudel põhineva tarbimise pärast.
Majanduse usalduse vähenemine võib suurendada riskimarginaale ja selle tagajärjel kallineb kapitali hind kogu majandusele. See omakorda võib vähendada otseinvesteeringuid.
Teises kvartalis oli Eesti majanduse peamiseks kasvuallikaks investeeringute kasv, mida Eesti Panga hinnangul toetasid soodsad laenutingimused, käibe suurenemine ja ettevõtete kohati liigagi optimistlikud arenguprognoosid.
Aasta teisel poolel kujuneb peamiseks küsimuseks see, millal hakkab varasematest ootustest tõenäoliselt sügavam ja kauem kestev majandussurutis tööstusriikides välisnõudluse kaudu ka Eesti sisenõudlust mõjutama.
___________________________________________
Riigisektoris pidas Eesti Pank kõige suuremaks riskiks eelarvedefitsiidi suurenemist ja selle tagajärjena finantsreservide ammendumist. Kui reservid ammenduvad ja majandussurutis kestab pikemat aega, siis peab riik eelarvedefitsiidi katmiseks võtma laenu, mis võib kahandada Eesti riigi usaldusväärsust ja tuua kaasa intressimarginaali kasvu kogu majanduses. Eesti Panga hinnangul võib ka turuolukord olla väga ebasobiv riigivõla suurendamiseks.