Esmaspäev 20. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Elektri hinna tõus vältimatu

05. oktoober 2001, 00:00

Elektri hinna tõus ning selle mõju eratarbija ja ettevõtete rahakotile võib olla väiksem, kui kardetakse. Miks? Hinna kerkides hakkavad paljud tarbijad tõsiselt otsima võimalusi elektrikulude vähendamiseks. Meie keskmisi elektritarbimise koguseid arvestades tundub, et arenguruumi on veel küll.

1998 tarbis iga Eesti elanik keskmiselt 18,4 Mwh energiat (nt rootslane tarbib keskmiselt 15 Mwh aastas). Kuni 1998 oli elektri tarbimine elaniku kohta isegi 20-21 Mwh. Seega võib väita, et oodatav hinnatõus küll mõnevõrra suurendab kulutusi, seda eriti elektriga kütjail, kuid keskmise pere või firma kulud ei tohiks suureneda hinnatõusuga samas mahus.

Arvestades kodumaiste tarbijate suhteliselt kõrget hinnatundlikkust ning ruumi elektritarbimise vähendamiseks ja asendamiseks alternatiivsete energiaallikatega, ei ole usutav, et Eesti Energia (EE) tulud kavandatavast hinnatõusust kohe lakke hüppavad. Pole võimatu, et EE rahavood isegi vähenevad ? vaevalt et EE suudab lähiaastail kahjumist välja tulla. See on võimalik sarnaste hinnatõusude abil järgmise 3-4 aasta jooksul, kuni elektri tarbimise langus Eestis on saavutanud põhja. Seega võib arvestada jätkuva hinnatõusuga.

Energiatarbimise tasemelt elaniku kohta kuulub Eesti arenenud riikide hulka, kuid ühe krooni sisemajanduse kogutoodangu (SKP) tootmiseks kulub meil 2-3 korda enam energiat kui arenenud riikides. Nt 1998 oli Eestis SKP 1 kg õliekvivalendi kohta 2,5 dollarit, mis teeb meist ühe ebaefektiivsema energiatarbija maailmas. Jääme maha enamikust olulistest kaubanduspartneritest (vt joonis).

Elektri hinna tõstmisel tasemele, mis kajastab selle tootmise reaalseid kulusid, võib pikaajaliselt olla Eesti majandusele hoopis positiivne mõju. Meie tööstuse suur energiamahukus on seotud tootmisprotsesside ja -tehnika vananemise ja ebaefektiivsusega. Tõenäoliselt tähendab elektri hinna tõus mõnelegi ebaefektiivsele tootjale peatset poe kinni panemist, kui ei suudeta tagada investeeringute piisavat tulusust.

Pikemas perspektiivis muutuvad tootmisprotsessid energiasäästlikumaks, kuna tugevamad ettevõtted investeerivad majanduslikult efektiivsematesse tootmismeetoditesse. Seega soodustab elektri hinna liberaliseerimine pigem ressursside senisest efektiivsemat ümberpaigutamist majanduses, k. a uute töökohtade loomist. Ja sel on ühiskonna heaolu tervikuna parandav mõju.

Elektrienergia hind Eestis on olnud siiani sedavõrd madal, et tulud ei kata selle tootmiseks tehtud tegelikke kulutusi, rääkimata tootmisega kaasnevaist ühiskondlikest kuludest, nagu keskkonnakahju. Varem või hiljem oleme sunnitud võtma lisaks otsestele tootmiskuludele arvesse ka elektri tootmisega kaasnevat keskkonnakahju ? ja sel on vägagi selge hind inimeste elukeskkonnale ja tervisele. Fakt, et meie energiatootmine on väga saastemahukas, kergitab elektri hinda veelgi. Kõik selle maksab kinni lõpptarbija.

Põlevkivi baasil toodetav elektrienergia on üks suurem õhusaastaja. Näiteks CO2 emissioonilt ühe SKP ühiku kohta oli Eesti 1997 maailmas kuues ? meist ettepoole jäid vaid Usbekistan, Mongoolia, Aserbaid?aan, Kuveit ja Kasahstan. Lähimaist väliskaubanduspartnereist oleme lausa peajagu üle.

Meie saastemaksumääri lähemate kaubanduspartnerite määradega võrreldes on raske leida õigustust väitele, nagu suretaksid suurenevad saastemaksud välja kodumaiste firmade konkurentsivõime välisturgudel. Pigem on tegu enese konkurentsis (või hinges) hoidmisega selge keskkonnadumpingu abil. Nt CO2 maksumäär on 7,5 kr/t. Arenenud riikides kehtivad või kavandatavad määrad on 200?1000 kr/t. Varem või hiljem hakkavad kaubanduspartnerid ja konkurendid meid süüdistama ebaausas konkurentsis, mis võib kaasa tuua kaubanduspiirangud, WTO regulatsioonid ei keela piiranguid teise riigi keskkonnadumpingule.

EE on äriettevõte, mis peab tootmiskulud katma majandustegevuse, mitte riigi dotatsioonidega. Riik ei tohi populistlike hinnalagedega moonutada elektri tõelist hinda turul. See saadaks tarbijaile väärsignaali, nagu nad ei peakski majandustegevust efektiivsemaks muutma.

Praegune hinnatõus on paratamatu, see on samm lähemale elektri tõeliste tootmiskulude katmisele ja võimaldab EE-l teha vajalikud investeeringud tootmise tõhustamiseks. Hinnatõusu edasilükkamisega teeme tulevikus paratamatud hinnatõusud endale valulisemaks.

Hinnatõus tabab valusamini ühiskonna riskigruppe, kel vähem võimalusi energiakulutuste vähendamiseks või kohandamiseks. Seega peaks riik neile kompenseerima hinnatõusuga kaasneva kulutuste suurenemise, kuid ei tohiks kasutada EE-d oma sotsiaalpoliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:56
Otsi:

Ava täpsem otsing