Maksuvaba investeering ja uued töökohad

05. oktoober 2001, 00:00

2000.a suurenes järsult tarbimismaksude laekumine riigieelarvesse, kuigi tulumaks ei näidanud inimeste tulude märkimisväärset suurenemist. On selge, et ettevõtjad kasutavad tulumaksuseadusega antud võimalust rahuldada osa oma tarbimisvajadustest tulumaksuvabalt ettevõtte kaudu.

Mäletatavasti aga lubasid uuenduse ideoloogid meile uusi töökohti. Loodetud tulemust pole saavutatud ning täna on selge, et pelgalt ettevõtte tulumaksuvabastus töökohti juurde ei loo. Üks põhjus, miks ettevõtete kasumi tulumaksust vabastamine töökohti juurde pole andnud, olevat aga ses, et meie tööseadus on jäik. Seega saame töökohti juurde küll, vaja vaid tööseadus paindlikumaks muuta.

Millist töösuhete paindlikkust kurtjad siis tegelikult igatsevad? On normaalne, kui paindlikkuse all mõistetakse võimalust määrata tööaega sõltuvalt tegevusala eripärast või töö iseloomust. Tihti aga peetakse paindlikkusest rääkides silmas vaid töösuhete üht aspekti, mis seondub töölepingu lõpetamisega. Otsesõnu ? kurtjad soovivad, et töötaja vallandamine oleks võimalikult lihtne ning talle makstav vallandamishüvis võimalikult väike. Vägisi jääb mulje, et meie tööandjad palkavad inimesi vaid vallandamiseks, mitte selleks, et nad tööd teeksid.

See muudaks tööandja positsiooni töösuhetes senisest veel tugevamaks. Ent sellisel juhul peab tasakaalu tagamiseks ka töötajatel olema suurem vabadus agressiivsemaks tegutsemiseks ? palju liberaalsem streigiõigus, suuremad võimalused saada valuraha tööandjapoolsete rikkumiste korral, tööle ennistamisel, paremad tingimused töövaidluste lahendamisel. Vaevalt aga sooviks keegi uue seaduse ideoloogidest ise saada vallandatud paljasõnalise, tõestamata süüdistuse alusel.

Kas Eesti puhul üldse saab rääkida jäikadest piirangutest töötaja vallandamisel võrreldes tingimustega Euroopa Liidus? Esiteks puudub meil vallandamiste üle eelkontroll ? erinevalt paljudest riikidest ei nõua meie seadus vallandamiseks loa küsimist töötajaid esindavalt organisatsioonilt. Ette tuleb teatada igasuguse lepingu lõpetamisest, tööleping ei saa olla erand. Lepingu lõpetamisest tuleb töötajale ette teatada ja seda tehakse vastavalt töötaja staa?ile nii meil kui enamikus Euroopa riikides.

Kui töötaja vallandamise põhjustab ettevõtte halb majandusseis, on ELis keskmine vallandushüvis töötaja 6 kuu palk. Meie seaduse kohaselt võrdub vallandamishüvis 2?4 kuu palgaga. Tavaliselt makstakse hüvist 2 kuu palga suuruses, kuna üldjuhul on tööstaa?i vähem kui 5 aastat. Pealegi on seaduses kirjas rida põhjusi, mille puhul vallandamishüvist maksma ei pea. Mis puutub võimalusse töölepingut lõpetada, siis Euroopa standardite kohaselt on lepingut võimalik lõpetada üksnes põhjendatud aluse olemasolul.

Kas siis need ülimalt tagasihoidlikud garantiid on põhjuseks, miks jäetakse Eestis töökohad loomata ja inimesed tööle võtmata?

Pealegi ei vaevu paljud tööandjad sedagi seadust täitma, kasutades ära nii tööinspektsiooni hambutust, tööpuudust kui töötajate vähest eneseväärikust. Kui töölepingud jäetakse vormistamata või vormistatakse riikliku alampalgaga, on see pigem ajendatud maksudest kõrvale hiilimiseks. Kas nn seaduse paindlikkus vähendab taolist tööandjad-töötajad-koos-ühiskonna tagant varastamist? Kindlasti mitte.

Eestil on põhjust tunda häbi, et töötajate vähesedki tagatised on kirjas seaduses, mitte kollektiivlepingutes. Kulub veel aega, kuni tegevusalade tööandjate ühendused ja ametiühingud on valmis sõlmima kokkuleppeid, mis reguleerivad töötamist paremini ja paindlikumalt kui seadused. Niikaua aga on põhiõigused vaja seadusega tagada ja see pole täna kauplemise koht.

On enam kui selge, et üks seaduse tingimus siia või teine sinna ei suurenda oluliselt tööandjate soovi panna tulumaksuks mittekuluvat raha töökohtade loomisesse ja vähem tarbida. Agressiivselt paindlik tööseadus ilma järelevalve mehhanismi, korraliku ümberõppesüsteemita annab tööhõivele kõva löögi.

Ei ole pidevalt vaja otsida lahendust, kuidas tööandjal oleks mugavam toimetada küll paindliku seaduse, väikeste maksude abil ?sellest on töökohtade tekkeks vähe. On ju ettevõtte eesmärk kasum ja väiksed tööjõukulud, mitte uute töökohtade loomine. See on riigi asi. On oluline, et riik siseneks töökohtade loomissesse oma vastutuse ja vahenditega ettevõtte alustamiseks, krediidiks, koolituse ja ümberõppe toetamiseks.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:56
Otsi:

Ava täpsem otsing