Matk Piusa ürgorus Setomaa piiril

Jaan Masing 05. oktoober 2001, 00:00

Parima mulje Eesti suurimatest liivakivipaljanditest saaks küll kanuumatkal, kuid meie suurima langusega jõe madalus ja kividerohkus muudavad selle võimalikuks vaid suurvee ajal ja vaid kogenud kanuumatkajatele. Tavalistele matkasellidele on Piusa ürgorg paras jalgsimatka päevateekonnaks, kuid ka jalgratta või autoga saab kõik tähtsamad huviväärsused ära näha.

Olmeprobleemid lahenduvad hõlpsalt, sest Piusa piirkonnas on mitu heatasemelist ja omanäolist majutuspaika, kust saab lisaks öömajale ka matkainfot, õhtusööki ja sauna. Samuti viiakse teid jalgsimatka alguspunkti või tullakse õhtul järele.

Kena sisekujundusega Piusa ürgoru puhkemaja asub matkaraja keskel Kapera-Meremäe teel Härma veski juures. Jõevere turismitalu asub otse jõe kaldal avaral niidul, ca 1 km Võru-Obinitsa teelt. Siin saate ööbida vanas palkaidas, käia matka järel suitsusaunas ning tutvuda unikaalse talumuuseumiga. Läheduses, maantee ja Tabina järve ääres on mugav ja kaasaegne Tabina puhkemaja, kust saab jalgrattaid ja paati laenutada. Meremäe lähedal, Vastseliina tee äärsel lainjal maastikul asub uus Setomaa (Mäealuse) turismitalu, mis tutvustab teile soovi korral ka seto kombeid ja kultuuri, rahvustoite ning vaatamisväärsusi.

Matka võite alustada kas Vahtseliinast või Jõevere talu laagriplatsilt (vastuvoolu), mõlemal pool on infotahvlid ala skeemiga. Soovitav on eelnevalt turismiinfopunktidest või majutuspaikadest hankida matkarada tutvustav voldik.

Vahtseliinas pälvivad tähelepanu Tartu piiskopi ja Liivi ordu koostöös 14. sajandil rajatud võimsa piirilinnuse varemed (hävis Põhjasõjas) ja Eesti üks vanimaid, 17. sajandi algul iidse Pihkva-Riia kaubatee äärde püstitatud Piiri kõrts, mis on praegugi avatud. Matkarada läbib põlise Vahtseliina mõisapargi ja suundub allavoolu, möödudes paljudest veskikohtadest ja liivakivipaljanditest ehk müüridest kohalikus kõnepruugis. Makõ veskis töötas 18. sajandi lõpul mõisa vasekoda, Makõ ehk Möldre müüril on 21 m kõrgune kallas ja 16meetrine paljand, mille all asub kena telkimiskoht. Jõksi küla lähedal asub 14 m kõrgune Kalmetemäe paljand vete poolt uuristatud kahe avara koopaga. Suurem koobas on üle 2 m kõrge ja ligi 10 m pikkune. Siin varjasid inimesed end veel II maailmasõja päevil. Paljandist on leitud ka devoni rüükalade kivistisi.

Kapera-Meremäe teelt algavas ürgoru põhjapoolses osas tuleb jalgsimatkajatel kohati läbida teedeta maastikku jõeluhtadel ja järskudel oruveerudel. Varsti pärast Nakri müüri jõuab Härma Mäemisele müürile ehk Keldrimüürile. 43 m kõrguselt järsult mäekaldalt avaneb vaade Keldre veskile ja avarale luhale jõekäärus. Juba laskumisel avaneb pilgule Eesti kõrgeim (kuni 30 m) ja pikim (150 m) liivakivipaljand, mulje tugevneb veelgi vastaskalda vaatepunktis. Siit vaid 500 m kaugusele jääb Härma Alumine ehk Kõlgusniidu müür. 20,5 m kõrgune etteulatuv paljand on ilmselt Eesti värvikaim. Jõekäärus asuval luhal on laagriplats. Siit suundub tee läbi kauni kõrgete küngaste ja sügavate orgudega männimetsa Jõeverre, tublimad aga võivad matkata edasi Tamme paljanditeni kaitseala lõpus Võru- Obinitsa maanteel.

Kindlasti tasub ära käia ka Obinitsas, kus on Seto muuseumitarõ ja turismiinfopunkt, Seto seltsimaja, lauluema kuju kõrgel paisjärve kaldal ning kirik huvitava kalmistuga. Obinitsalt vaid 4 km kaugusel, Piusa raudteejaama taga asuvad kuulsad Piusa koopad, kõrgetes luidetes paiknevad vanad klaasiliivakaevandused. Võimsad liivakivist tugisambad moodustavad efektse ca 4 m kõrguse sammassaali, mille nautimiseks peaksid huvilistel lambid kaasa olema. Muljetavaldav on ka värvikirev liivakarjäär ning tagumised koopad. Piusalt Saetammele viiva tee ääres, jõe kallastel on Eesti suurim, Tuderna kääbasteala kahesaja kolmekümne 5.?8. sajandist pärineva kääpaga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:11
Otsi:

Ava täpsem otsing