Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Metallifirma eirab Venemaa-riski

Virkko Lepassalu 05. oktoober 2001, 00:00

ASi Loktran juht, 26aastane Indrek Paal kõneleb rajatavast metalliterminalist kidakeelselt, soovimata fotoaparaadi ette sattuda. Veel ei ole linti läbi lõigatud ja terminal alles projekteerimisstaadiumis. ?Ürituse õnnestumisprotsent on siiski küllaltki suur,? ütles Paal.

Ehitised neelavad veidi alla 100 miljoni krooni ja peaksid tulema Paldiski Lõunasadama territooriumile, mille omanik on Tallinna Sadam.

Veel selle aasta lõpus loodab terminal vastu võtta esimesed vagunid musta metalli, mille transiidile on ettevõte oma äriplaani rajanud.

Loktran on ühe oma asutajafirma kaudu seotud advokaadibürooga Pohla & Hallmägi.

Metalli vahendamine kujuneb üsna töömahukaks, rääkis Paal. Kui vaja rohkem kütust pumbata, tuleb võtta lihtsalt suurem pump, viitas ta kõrval asuvale Alexela kütuseterminalile. Kuid metalli käitlemiseks tuleb tööle palgata rohkem inimesi, kes laoplatsil tõstukiga sõidaksid.

Loktran kavandab uue metalliterminaliga luua Paldiskisse seega sadakond töökohta.

Need sadakond inimest peavad rongidelt vastu võtma ja laevadele laadima aastas miljoni tonni ringis Venemaalt saabuvat musta ehitusmetalli. Terminali kavandatakse töötama neljas vahetuses 24 tundi päevas.

Loktranil oleksid töökäed juba täna võtta. Loktrani pool- või veerandkonkurent Paldiskis, USA ettevõtte ACI Industries on Vene majanduspoliitika tõttu sunnitud end koomale tõmbama.

ACI Industries Eesti AS tegeleb Paldiskis vanametalli veoga Venemaalt läände. Metalli vedu on muutunud taas äriks riski piiril nagu 90ndate alguses, ainult et toona ähvardas allilm, praegu pankrot. Ettevõtte tegevdirektori Vadim Martõnovi arvates on Loktrani uuel terminalil siis ?ansse, kui vanametalli veoga üldse ei arvestata. Alates aprillist ei lisanud Venemaa piiripunktide nimekirja, kust lubatud vanametalli välja vedada, Eesti omi.

Martõnovi andmetel sattus vanametalli osas suluseisu ka Soome, kuid vabastati. Ilmselt ei ole Venemaa presidendi Vladimir Putini septembri alguse visiit Soome pelgalt ajaline kokkusattumus.

ACI Industriesi läbirääkimistel Vene saatkonnaga mõistis Martõnov, et Venemaa sammu taga paistavad paljuski poliitilised põhjused. Ametlikult nimetab Venemaa vajadust anda tööd oma sadamatele, näiteks Ust-Luugale.

ACI Industriesi pani see tõenäoliselt poliitilise tagapõhjaga otsus põdema. Lükkas teadmatusse firma arenemiskavad ning soovi tõsta töökohtade arv praeguselt 50-lt 200-le.

Mis ACI Industriesist edasi saab, ei osanud Martõnov öelda. Praegu oodatakse transiiti puudutavat vastust Vene tollivalitsusest. Nagu Martõnov lisas, väsitab kõige enam ootamine. Eelmise aasta lõpetas firma nelja miljoni kroonise kasumiga.

Kes annab garantii, et Venemaa ei keera ka ehitusmetalli väljaveo kraane kinni ning Paldiskisse tehtud investeeringuid mõttetuks ei muuda?

?Seda ei garanteeri loomulikult keegi,? ütles transiidiassotsiatsiooni nõustaja Andrus Kuusmann.

Ta lisas, et viimase poole aasta jooksul ei ole järsult vähenenud mitte ainult vanaraua, vaid ka musta- ja värvilise toormetalli transiit Eesti kaudu.

Põhjuseks võib pidada Venemaa tariifipoliitikat. Nimelt kehtivad Venemaal raudteel praegu kaks eksporttariifi. Kui vead kauba välja Vene sadama kaudu, maksad odavama tariifi järgi, välismaale vedades aga kallimaga.

Tuleva aasta märtsist-aprillist peaksid tariifid valitsuse kavade kohaselt võrdsustuma ning seega Eestile rohkem teenimisvõimalusi andma, arvab Kuusmann.

?Naftaga selliseid kannapöördeid ei anna teha nagu metalliga,? märkis ta, ?sest see nõuaks väga suuri investeeringuid ja juba valmis terminale, lisaks on naftatransiidi mahud väga suured.?

Vanametalli väljaveo kärpimise taga peitub ilmselt osaliselt ka võitlus kuritegevusega.

Kütusefirma Alexela Paldiski terminali töötajad jälgivad naabrite pingutusi ükskõikselt. Neid Venemaalt seega oht ei ähvarda. Alexela mõtleb BNSi andmeil 130 miljonit krooni maksma läinud terminali 2. järgu käiku anda 2002. a aprilliks.

Metalli ja kütuseterminalid kokku ?ähvardavad? Eesti Raudtee Paldiski haru ligi 2 mln tonnise kaubaveokoormaga aastas.

Eesti Raudtee infrastruktuuridirektori Kaido Simmermanni hinnangul peab Paldiski raudteeharu vastu mõlema rasketele kaubarongidele.

?Nõukogude ajal läbis seda raudteelõiku umbes kaks korda rohkem ronge kui praegu,? ütles Simmermann.

Ta mainis, et eelmisel aastal vedas Eesti Raudtee Paldiski liinil kaupa 600 000 tonni aastas. ?Paldiskisse on võimalik praegu probleemideta vedada 6 miljonit tonni aastas.? Seda eeldusel, et Paldiski jaama ehitatakse juurde kaks haruteed ja mõned lõigud remonditakse.

Raudteeamet tegeleb praegu projektiga, mille järgi tahetakse Euroopa Liidu raha abil ehitada raudteeharu, mis suunaks Paldiski kaubaveo ümber Tallinna. Kaido Simmermann ei pea seda esmatähtsaks: ?Odavam on parandada olemasolevat, seda teed läheks vaja alles 6?7 aasta pärast.?

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:56
Otsi:

Ava täpsem otsing