Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Microlink: maa külmand, kärss kärnas

Inno Tähismaa 05. oktoober 2001, 00:00

Kui kirjutasin artiklit Microlinki majandusraskustest ja võimalikust 100 mln kroonisest aastakahjumist (vt. Baltimaade suurim IT-firma tuleb ümber teha ), lootsin, et Microlink avalikustab lõpuks oma äriseisu ja juuni lõpus lõppenud majandusaasta tulemused. See, mis aga artiklile järgnes, ületas kõik ootused. Microlinki juhid ütlesid kiiresti välja, et kahjum oli vaid 76 miljonit. Ettevõtte juhatuse esimees Allan Martinson teatas, et vaatamata kahjumile teenis ettevõte kõvasti raha, ja nõukogu esimees Kristjan Kalda lisas vastulauses, et Äripäev esitas valeinfot (vt. Äripäev esitas valeinfot ).

Lugesin Kalda artiklit nii ja naapidi, aga ei saanud aru, kus oli valeinfo. Artiklis ei saanudki ma kasutada ei infot ega valeinfot, sest seda pole Microlink lihtsalt esitanud. Läbi aastate on Microlink valjuhäälselt afi?eerinud käivet. See tundus nomraalne olukorras, kus IT-maailmas kasvasid firmad kiiresti ja veel kiiremini oldi neid nõus üles ostma. Üldises kasvueufoorias oli oluline käive, mitte kasum.

Käibega uhkustamine on aga naeruväärne täna, mil ettevõtluses on taas moodi läinud raha lugemine. Suure käibe ja suure kahjumiga ettevõtted on tegevuse lõpetanud või liidetud kasumlike firmadegaa. Sama teed on minemas ka Microlink, kuna gruppi kokku ostetud ettevõtted pole mitme aasta jooksul veel suutnud ilmutada oma võimet kasumit genereerida. Grupis eristuvad küll üksikud säravamad tegijad, ent üldpilti iseloomustab üha suurem kahjum.

Avalikkuse ees paremana näimiseks on Microlink asunud end reklaamima kui tubli brutokasumi teenijat. Iga vähegi äriga kokku puutunud inimene teab, et ettevõtlus ei koosne ainult tooraine sisseostmisest ja kaupade müügist, seal mängib kaasa suur hulk tegureid alates ruumide rendist ja lõpetades töötajate palkadega.

Võtame elementaarseima efektiivsusnäitaja, omakapitali tootluse. Microlinki puhul on omakapital 3 aastat püsinud 50 mln krooni juures, kahjum seevastu on paisunud. Siin ei saa rääkida enam ärist, vaid katastroofist, mis neelab üha enam omanike raha. See on ka põhjus, miks olukorras, kus juhtkond tunneb rõõmu järjekordsetest töövõitudest, loobuvad omanikud üksteise järel projekti raha juurde panemast.

Microlinki plaanide ja tegelikkuse erinevus ei avaldunud alles nüüd. Kaks-kolm aastat tagasi, kui arvutite tootmine oli veel popp, lubas Microlink, et aastaks 2000 toodab ettevõte 80 000 arvutit aastas. Midagi sellist ei juhtunud, pärast Astrodataga liitumist tootsid kaks ettevõtet koos vähem arvuteid kui eraldi. Viimasel majandusaastal suutis Microlink müüa vaid 20 000 arvutit.

Kui aasta tagasi peitus probleemide põhjus üles ostetud ettevõtetesse tehtud investeeringutes, siis nüüd tuli kahjum Microlinki põhjendusel sellest, et need investeeringud läksid vett vedama. Kristjan Kalda võrdleb Microlinki Eesti Energiaga, mis möödunud aasta eest 4,6 miljardit krooni kahjumit deklareeris. Kalda jättis aga kahe silma vahele asjaolu, et erinevalt Eesti Energiast pole Microlink monopoolne riigiettevõte, kellele kahjumi näitamine on argumendiks kõrgemate tariifide kehtestamisel. Microlink on tavaline äriettevõte, mille ülesanne on omanikele kasumit teenida. Viimase 4 aastaga pole see õnnestunud.

Olen veendunud, et ajakirjandus peab kajastama Microlinki tegemisi ja firma juhtkond võiks avaldada kasumiaruannet tihedamalt kui kord aastas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:56
Otsi:

Ava täpsem otsing