Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tulemas suurim eraisiku maksuprotsess

Peeter Raidla 05. oktoober 2001, 00:00

Erik Vallaste, kellelt maksuamet nõuab ajavahemikul 1995?1999 tasumata tulumaksu ja intresside maksmist ligi 12 miljoni krooni ulatuses, on enda kinnitusel teeninud keskmiselt vaid 25 000 krooni aastas.

Samuti lisab Vallaste kaebuses halduskohtule, et tal puudub raha ja ka vara maksuameti ettekirjutuse täitmiseks ning et tema isiklike esemete müümine kataks vaid tühise osa nõutud summast.

Maksuamet tegi ligi 12 miljoni krooni tasumist nõudva ettekirjutuse tänavu juunis. Vallaste polnud sellega nõus ja esitas kaebuse Tallinna halduskohtule, kus sel kolmapäeval pidi asja arutamisega pihta hakatama. Siiski lükati kohtuistung edasi 23. novembrile.

Vallaste ise ega ka maksuamet ei soovi enne kohtuistungit süüdistust ja sellele esitatud vastuväiteid kommenteerida. On koguni avaldatud arvamust, et Vallaste taotleb kohtuistungite kinniseks kuulutamist.

12 miljoni kroonine maksunõue tugineb läinud aasta detsembris koostatud maksuameti kontrollaktile ning valdavalt on arvesse võetud Vallaste ainuomandis olnud offshore-firmade Caresa International ja E.V. Investments arvetele aastail 1995?1999 laekunud summad kogumahus 28,4 miljonit krooni, millelt arvestatud tulumaks on 7,4 miljonit krooni ja intressid 4,6 miljonit krooni.

Tähelepanu väärib seejuures asjaolu, et ajavahemikul 1995?1999 on Vallaste ise deklareerinud oma tuluks enamasti vaid 19 000?25 000 krooni aastas. 1996. aastal ei küündinud Vallaste tulud aga isegi maksuvaba tulu määrani.

Põhjendades oma seletustes deklareeritud sissetulekutega võrreldes kümneid kordi jõukamat eluviisi, on Vallaste väitnud, et elas nimetatud välisfirmadest saadud laenude najal ning et kogu alates 1995. aastast saadud krediidisumma tuleb tal tagastada hiljemalt 2005. aasta lõpuks.

Kahe krediidi kogusumma on 6,5 miljonit Saksa marka ehk 52 miljonit Eesti krooni. Vallaste ise on Hansapangale kinnitanud, et tal ei ole laenukohustusi ega nõudeid kolmandate isikute poolt. Kõnealuste laenude tagatisena on lepingutes märgitud Diveci ja vandeadvokaat Andres Hallmägi vara.

Oma kaebuses halduskohtule tõdeb Vallaste: asjaolu, et ta kasutas äriühingute raha isiklikeks kulutusteks ja investeeringuteks, ei anna alust nimetatud äriühingute sissetulekute arvestamiseks tema kui eraisiku tuluna.

Vabaduse puiestee 23 asuva eramu ostmiseks ja renoveerimiseks kasutas Vallaste kaht riiulifirmat, et välistada enda sidumist kõnealuse hoonega.

Investeeringuid korraldati läbi Ehita Investeeringute OÜ (tänaseks sundlõpetatud, omanik Sei?ellidel registreeritud TDG Group Inc), kes oli omakorda Ehita Kinnisvara OÜ ainuomanik.

Juulis 1998 müüs Vallaste eramu Ehita Kinnisvarale hinnaga 1,35 miljonit krooni. Ehitustööde eest maksis aga Ehita Investeeringud. Kaks osaühingut sõlmisid omavahel ehitustööde projektijuhtimise lepingu.

Ehita Investeeringud sai finantseeringuteks vajaliku raha sihtotstarbelise laenuna Caresa Internationalilt ja E.V. Investmentsilt, kummaltki 3 miljonit krooni.

Ehitus- ja sisustustööde kogumaksumus oli aga veelgi suurem ? 9,36 miljonit krooni.

Ligi kaks aastat Vabaduse puiestee eramut hooldanud Elve Joller on kinnitanud, et peale Erik Vallaste pole ta majas näinud ühtegi teist püsielanikku.

Vallaste ise väitis eelmise aasta suvel, et ta rendib majas kaht väikest tuba, mille eest maksab osaühingule Alkarto alla tuhande krooni kuus. Alkarto registreeriti 1999. aastal samal Vabaduse puiestee aadressil, eelmisel sügisel registreeriti aga ümber Tartusse. Alkarto juhatuse liikmeteks on vandeadvokaat Andres Hallmägi ja Maria Raudsepp, kellel oli ligi aasta vältel Vallaste kontrolli all asuva Delcer Consultingi pangaarve kasutusõigus.

Ametlikes dokumentides väidab Erik Vallaste, et tema alaline elukoht on hoopis üks Männiku teel asuv korter.

Diveciga sarnaselt firmade asutamisega tegelevad Erik Vallaste konkurendid pidasid sõnavõtmist Diveci teemal ebaeetiliseks.

Tuntud maksukonsultant Enn Roose sõnas, et hinnangu andmiseks Diveciga seotud tehingutele peab kõiki asjaga seotud dokumente eelnevalt uurima. ?Kui laenulepingud on vettpidavad, siis muudab see asja veelgi komplitseeritumaks,? tõdes Roose.

Üks Diveci konkurente firmade asutamise turul ütles anonüümsust eelistades, et nii see pidigi Diveci jaoks lõppema.

?Vallaste juhitud Divec oli ju võtnud endale maksuameti funktsiooni ja tegeles sisuliselt käibemaksu kogumisega. Eesti firmad müüsid kaupa offshore?idele ja vahelt teenitud käibemaks pisteti oma tasku. Kogusumma, mille ulatuses sääraseid tehinguid tehti, ulatus ilmselt enam kui 350 miljoni krooni,? hindas Vallaste üks konkurente.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:56
Otsi:

Ava täpsem otsing