Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Volvo põhirõhk veokite tootmisel

Raivo Sormunen 05. oktoober 2001, 00:00

Volvo on maailma üks juhtivaid veokite, busside ja ehitustehnika tootjaid, kes hoiab muuhulgas liidrikohta ka laevanduse ja tööstuse energiasüsteemide ja lennumootorite komponentide tootjate seas.

Ettevõte tootmispiirkond hõlmab ligi 30 riiki, millele lisanduvad loomulikult ka üle maailma asuvad toodete turustuspunktid. Eestis esindab Volvot AS Infoauto, kes tegeleb ka Renault?de ja Fordide müümisega.

Tegelikult on nii, et maanteedel ringi vuravad ja enamikule inimestest kõige rohkem Volvot iseloomustavad uued luksuslikud sõiduautod kuuluvad juba aastast 1999 USA ettevõttele Ford, kes sel aastal Volvolt tema tütarettevõte Volvo Cars 26,695 mld SEKi (42 mld krooni) eest ära ostis.

Sellest tulenevalt sai Volvo 1999. aastal erakorraliselt suure aastakasumi, kuid pidi samas leppima kokkukuivanud käibenumbritega, kuna sõiduautode tootmine andis seniajani peaaegu poole ettevõtte üle 200 mld SEKi (320 mld krooni) küündivast aastakäibest.

Lõviosa ehk peaaegu kaks kolmandikku Volvo praegusest käibest annab veokite tootmine. Üksuse kasv on olnud viimase aasta jooksul numbriliselt väga kiire, kuna selle aasta alguses loodud Volvo Global Trucks on enda alla ühendanud nii Volvo, Renault? kui Macki veokite tootemargi.

Tootmisüksus tegeleb kesk- ja raskeveokite arendamise, tootmise ja turustamisega.

Suuremad veokite turustamise kohad on Euroopa ning Põhja-Ameerika, mis andsid selle aasta esimesel poolel kokku 87 Volvo veokite kogukäibest.

Busside tootmise osas on Volvo maailmas teisel kohal. Tegevuskulude kasvu ja turu kokkutõmbamise tõttu müüs ettevõte selle aasta esimesel poolaastal kümnendiku vähem busse kui möödunud aastal.

Busside tootmisega võrreldes annab Volvole natukene enam tulu aga ehitustehnika tootmine, mille alla kuulub üle 150 erineva tootemudeli, nagu näiteks ekskavaatorid, kopad, sahad ja transpordimasinad.

Üks huvitavamaid Volvo üksuseid on aeroüksus, mis on üks suurimaid rakettide põlemiskambrite ja väljalaskeavade valmistajaid maailmas.

Volvo aktsia ajalugu on küllaltki pikk. Juba 1935. aastal noteeriti ettevõte Stockholmi börsil. Nasdaqi börsil noteeriti aktsia juba 16 aastat tagasi. Ettevõttel oli eelmise aasta lõpus ligikaudu 230 000 aktsionäri. Eelmine aasta paistis silma eeskätt seetõttu, et Volvo aktsiakapitalis tõusis oluliselt mitte-rootslaste osakaal, kasvades aastaga 28 protsendilt 40 protsendini.

Möödunud aastal oli Volvo Stockholmi börsil atraktiivsuselt kaheksas aktsia, millega kaubeldi iga päev keskmiselt 1,7 miljoni aktsia ulatuses.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:56
Otsi:

Ava täpsem otsing