Ostuhinnale lisandub tuhandeid kroone teenustasusid ja lõive

Arik Piirisild 08. oktoober 2001, 00:00

Oma võimaluste realistlikuks hindamiseks võib kasutada internetis pankade kodulehekülgedel olevaid laenukalkulaatoreid ning taotlusvorme või siis võtta ühendust panga eluasemelaenu kliendihalduriga.

Liisingu puhul tehakse kaks notariaalset ostu-müügilepingut. Kõigepealt ostab liisingufirma korteri müüjalt välja ning sõlmib ostjaga lepingu korteri müümiseks kokkulepitud tingimustel. Pärast viimast liisingmakset sõlmitakse notariaalne ostu-müügileping. Pangalaenuga ostes tehakse üks leping, kus samaaegselt ostu-müügitehinguga seatakse ostetavale varale hüpoteek või pant panga kasuks. Nii jääb liisinguga ostes vara kuni viimase laenumakseni liisingufirma omandisse ning laenuvõtmine korteri tagatisel on raskendatud. Pangalaenu puhul aga on alati võimalus, kui korteri hinna ja laenujäägi suhe ning sissetulekud seda võimaldavad, laenu juurde saada.

Peamiselt otsitakse sobivat korterit või maja kinnisvarakuulutusi sirvides. Lihtsam ja kindlam võimalus on edastada oma soov kinnisvarabüroodele kas siis helistades või täites sooviavalduse internetis. Internetiportaalides täidetud sooviavaldused jõuavad enamikku kinnisvarabüroodesse ning maaklerid saavad operatiivselt pakkuda just hetkel saadaval olevaid objekte. Sooviavalduses tasub võimalikult täpselt määratleda otsitava korteri või maja suurus, asukoht ja hind ning kindlasti ka oma telefoninumber.

Ostes korterit või maja pangalaenu või liisinguga, on vajalik atesteeritud ning panga poolt aktsepteeritud kinnisvarabüroos töötava hindaja tehtud hindamisakt. Eluaset kinnisvarabüroo vahendusel ostes pakuvad tavaliselt maaklerid hindajat ka omalt poolt ning ise otsima hakkama ei pea. Kuna müüjale pole akt vajalik, tasub akti kulud ostja. Eluaseme ostmisel laenu või liisinguta hindamisakti vaja ei ole.

Ostes eluaset kinnisvarabüroo vahendusel, maksab maakleri vahendustasu enamalt jaolt müüja ning ostjal mingeid lisakulutusi sellega seoses ei teki, kuigi ei tee paha, kui see on eelnevalt omavahel läbi arutatud. Üldjuhul on vahendustasu 4?6 müüdava objekti hinnast.

Notarile makstakse tehingu tõestamise eest kindlaksmääratud notaritasu sõltuvalt tehingu väärtusest. Üldjuhul, kui teisiti kokku ei lepita, maksavad ostja ja müüja võrdselt.

Ostes eluaset pangalaenu või liisinguga, määrab notari aja ja koha tavaliselt pangaesindaja. Teise notaritehingu kulud jäävad ostja kanda. Pangalaenu puhul lisandub hüpoteegi või pandi seadmise kulu. Enne tehingu vormistamist tasuks seda tõestavalt notarilt tasumisele kuuluvad summad üle küsida, et vajalik hulk raha kaasa võtta.

Ostes maja või korteri laenu või liisinguga, tuleb vahetult pärast ostu-müügitehingut teha ka kindlustus ? see nõue on ostja ja panga vahelises lepingus. Kindlustusfirma võib ostja ise valida, tähtis on, et pank seda aktsepteeriks ning kindlustuslepingus oleks soodustatud isikuks pank või liisingufirma. Tuleb võtta pakkumised mitmest erinevast kindlustusfirmast, sest aastamaksed võivad erineda neis kuni poolteist korda. Kindlustusfirma esindajal tuleb lasta objekt korralikult üle vaadata, et vältida vaidlusi üle- või alahindamise kohta.

Eluaset müües peab abielusuhte korral olema abikaasa nõusolek ühisvara müümiseks. Eluaset ostes seda vaja ei ole. Küll aga on abikaasa jah-sõna tarvis ühisvarale pandi või hüpoteegi seadmiseks. Sel juhul tuleks panga esindajalt üle küsida, kas toimub pandi või hüpoteegi seadmine. Kui selleks on vajadust, siis peab notarikontotisse minema koos abikaasaga või tuleb kaasa võtta notariaalselt tõestatud volitus abikaasa nõusoleku kohta.

___________________________________________

Samal teemal:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:56
    Otsi:

    Ava täpsem otsing