Ühispank asutab Venemaal filiaali

Praegu julgustab Ühispanga juhatus panga omanikke Svenska Enskilda Bankenis lähiajal täiendama riskikapitaliga Venemaa liisingufirma portfelli, et seejärel asutada seniste klientide teenindamiseks mõeldud pangafiliaal Peterburis, ütles reedel Vene Ühisliisingu peadirektor Mart Grünvald. ?Mida rohkem Eesti ettevõtjaid Venemaal tegevust alustab, seda kiiremini Ühispank filiaali avamiseni jõuab,? lausus Grünvald.

Ühispank keskendub Venemaal nii panka kui ka liisingufirmat arendades klientidele, kes on seotud Eesti kapitaliga või omavad varasid SEBile kuuluvate pankadega riikides, seega Põhja-Euroopas. ?Venemaal saavutab edu üksnes oma partnereid põhjalikult tundes,? põhjendas Grünvald.

Ühispank kavatseb filiaali üles ehitada nn nulltsüklist, erinevalt rubla krahhi eelsest ajast, kui üritati mõnda Venemaa panka ära osta.

Tegevuse laiendamise esimeses etapis näeb Vene Ühisliising sihtgrupina kinnisvara- ja tööstuskliente vähemalt 8,5 miljoni krooniste tehingutega. Väiksemad tehingud, mis võimaldaksid finantseerida näiteks transpordivaldkonda, tulevad kõne alla pärast pangafiliaali asutamist, sest ilma kohapealse panga toeta oleks neid üle jõu käiv administreerida, ütles Grünvald.

Alates 1997. aastast Moskvas registreeritud ja Peterburis tegutsev Vene Ühisliising elas rubla kriisi edukalt üle, kuid pole mõne aasta jooksul uusi kliente juurde võtnud. Alguses ligi 170 miljoni krooni suurune portfell kuivas klientide lepingutähtaegade lõppemise tagajärjel praeguseks ligi 50 miljoni kroonini, mille taga seisab kümmekond Eestiga seotud klienti. 80 protsenti liisingusummadest on seotud toiduainetööstusega, 10 protsenti kinnisvaraprojektidega ja ülejäänu muude valdkondadega.

Liisingufirmas, mis täidab ühtlasi Ühispanga esinduse rolli, töötab praegu kaks inimest.

?Oleme suutelised portfelli mahu kümnekordistama mõne kuuga, sest Venemaa turu suurust arvestades võib juba üks uus leping ületada kõikide seniste lepingute kogumahud,? lausus Grünvald.

Venemaa keskpank valmistub pankadele esitatavaid tingimusi karmistama, mis võib lähiajal kaasa tuua Ühispangale turule sisenemiseks soodsa pangakriisi, sest tuhanded väikepangad suletakse kapitali vähesuse tõttu.

SEBil on Moskvas esindus, kuid Ühispank sobib vene keele ja mentaliteedi parema tundmise tõttu paremini Venemaal äritegevust laiendama.

Ühispanga kavatsus laieneda Venemaale kõlab loogiliselt, sest nende omanikpanga SEBi positsiooni tõttu Baltimaades jääb idasuund ainukeseks võimaluseks ettevõtte arendamisel, ütles Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt. Hansapank hoidub Neivelti sõnul praegu Venemaaga seotud projektidest, sest omab Baltimaadel piisavat kasvuruumi. ?Täna on vara Vene turule mõelda, sest praegune olukord meenutab 1996. aastale eelnenud aega, kui tekkis ohjeldamatu idaoptimism,? rääkis Neivelt. ?Kuid rubla krahh tõi 1999. aastaks kaasa padupessimismi.?

Ühispangal tasub praegu Peterburis pangafiliaali loomine käsile võtta, sest Venemaa näitab välispankadele rohelist tuld, ütles Petroenergobanki president Sergei Vassiljev, kes on ühtlasi Venemaa valitsuse majandusanalüüsi büroo nõukogu liige. Viimastel kuudel näitavad Vassiljevi sõnul Venemaal filiaalide avamiseks suurt aktiivsust Austria pangad.

?Pangandusturul valitseb tugev konkurents, mistõttu uustulnukas peab väga täpselt määratlema oma kliendigrupi,? selgitas Vassiljev.

Peterburi liisinguturgu iseloomustab suurt potentsiaal, sest kasvav masinatööstus ja transpordivaldkond vajab kallihinnalisi seadmeid, rääkis Vassiljev.

Samas hoiatas Vassiljev riskide eest. ?Klientide vähene usaldusväärsus võetud kohustuste täitmisel püsib liisingu puhul Venemaal endiselt kõige olulisema probleemina, mistõttu läänes väljakujunenud standardsed lähenemised ei too siin edu,? lausus ta. ?Liisingufirma peab oma kliente ülihästi tundma, mistõttu vajab ta kohalikku tugevat kaadrit.?

Ühispanga laiendamine Venemaale on teretulnud, sest liisinguteenus on seal välja arendamata nagu enamik pangateenuseid, ütles Peterburis juba kaheksa aastat frantsiisilepingu alusel Sotka mööblimaja omanikuna tegutsenud Raivo Kukk.

?Näib arukas, kui pank tuleb nendele oma klientidele taha, kes tahavad Venemaale laieneda, sest sealsed pangad ei aita väikeste ja keskmiste ettevõtete arengule kuidagi kaasa,? rääkis Kukk. ?Enamik panku võtab jutule üksnes ligi 2 miljoni krooni suuruse kuukäibega kliente ning paljud Venemaa ettevõtted pole liisinguteenusest kuulnudki.?

Ülikõrgete intresside tõttu puuduvad väikeettevõtjatel krediidivõimalused.

?Venemaal pole sellist pangandust, millega Eestis igapäevaselt harjutud ollakse,? selgitas Kukk. ?Tavapäraseid teenused puuduvad ning pangad elavad valuutavahetuse ja suurklientide teenindamise pealt.?