Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riia sadama-alale finantskeskus

Sirje Rank 09. oktoober 2001, 00:00

Asukoht on olemas. Riia sadama ärakolimine Riia kesklinnast jätab vabaks maa-ala, mis on kavas ümber-ehitada city-tüüpi finants- ja kaubanduspiirkonnaks, räägib sadama juhatusse kuuluv Edmunds Krastin?, Läti rahandusministri nõunik.

Eeskuju on olemas Dublini näol, kus vanadest lagunevatest dokkidest sai moodne ärikeskus. Iiri eeskujul on kavas rakendada ka (maksu)soodustusi, millele seaduslik alus sai loodud suve lõpus Riia sadama-ala reguleerivates seadustes tehtud muudatustega. 1. jaanuarist 2002 laieneb vabamajanduspiirkonna staatus kogu sadama territooriumile.

Krastin?i sõnul on Riial juba reputatsioon Balti finantskeskusena ning head eeldused rahvusvaheliste pankade kohaletoomiseks.

Kinnisavara arendusest huvitatud Norra Varneri grupp on Läti arenguagentuuri peadirektori Maris Elertsi sõnul allkirjastanud Riia sadamaga ühisettevõtte loomise kava. Elertsi sõnul on sadama-ala väljaehitamine vähemalt kümneaastane projekt, mille maksumus võib ulatuda 500 miljonile USA dollarile.

Riia sadama tegevdirektor Leonids Loginovs saabus Äripäeva ajakirjanikuga kohtuma peaaegu otse lennujaamast, naastes ringsõidult Taanis, Norras ja Rootsis, kus ajakirjanikele tutvustati sarnaseid linnaarengu kontseptsioone Kopenhaagenis, Malmös, Göteborgis ja Oslos.

Riia finantskeskuse kava toetavad Läti valitsus ja president, kes nimetas ideed ka maailma finantseliidi prestii?ikal aastakogunemisel Davosis.

Läti pankadelt aga plaanile aktiivset toetust ei ole, ütles Läti kommertspankade assotsiatsiooni president Teodors Tverijons. Pangad on rahul praeguse olukorraga, kus nagunii toimitakse mingis mõttes finantskeskusena mitteresidentide jaoks ? deposiitidest kuulub mitteresidentidele üle poole.

Ka Hansapanga Grupi juhatuse esimees Indrek Neivelt suhtub ideesse jahedalt, hoolimata ?süüdistustest? Hansapanga liigsest Riia-lembusest. Neivelti sõnul on Euroopas Londoni ja Zürichi näol tugevad finantskeskused juba olemas ning sealse kompetentsiga oleks raske konkureerida.

Tverijonise sõnul on rahvusvahelised konsultandid ning Phare ja EBRD eksperdid hinnanud Riia Ida-Euroopa finantskeskuseks igati sobivaks. Lätis on rahvusvahelistele standarditele vastavad pangandusseadused, mida Euroopa Liitu astumiseks veelgi lihvitakse, tugev finantsjärelevalve, vajalike teadmiste ning võõrkeelte oskusega panganduspersonal. Pealegi pole kavandamisel mingi offshore-keskus, vaid kõik vastab seadustele ning on järelevalve all, ütles Tverijonis.

Samas varjutavad projekti Läti suhted Venemaaga ning riigi poliitiline ja sotsiaalne seis. Tverijonis meenutab 1999. aasta piketti Riia linnavalitsuse ees, kus uudistekaamera püüdis kinni vene rahvusest meelavaldaja tõukamise kohaliku politseiniku poolt. Samal aastal kandis Venemaa keskpank Läti offshore-riikide nimekirja, kust Lätil pole õnnestunud seni välja saada. Nüüd loodetakse abi Venemaa pürgimisest Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), mis annab Lätile argumentideks mõjukama hoova.

Finantskeskus vajaks suuri kliente ja suuri rahavooge läänest Venemaale, mida Tverijonis lähiajal tõenäoliseks ei pea. Venemaa kapital eelistab Euroopa pankades paigal olla. Ka pole Lätis Luksemburgiga võrreldavat stabiilsust ? taasiseseisvumise järel on valitsus vahetunud peaaegu igal aastal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing