Sõda tuleb pikk

Veel enne USA rünnakute algust Afganistanis oli selge, et sõda terrorismiga ei võida pelgalt sõjaliste sihtmärkide hävitamisega. Võitlus käib mitmel rindel, sealhulgas propaganda tandril, ning suur osa alanud sõjast saab telepildis efektse raketirünnaku asemel moodustama aastatepikkune kannatlik jälitustöö terroristide koostöövõrkude väljajuurimiseks.

Maailmale ning eelkõige ameeriklastele tähendab see suure riski ja ebakindluse ajajärku. USA Luurekeskagentuuri hinnangul on uute terrorirünnakute risk USA-le Afganistani ründamise järel 100. Wall Street Journali pühapäevase küsitluse järgi usub taolisesse võimalusse 65 ameeriklastest, samas on üheksa ameeriklast kümnest veendunud, et olukord on riski väärt. Nagu ütles ka USA peamise liitlase Suurbritannia peaminister Tony Blair, oleks tegevusetus veelgi ohtlikum. Kui terroristid peale jäävad ja julgust saavad, panused vaid kasvavad ning edasised terroriteod võivad võtta veelgi kohutavamad mastaabid. Siit on arusaadav, et USA seljataha on kiiresti asunud enam kui 40 riigist koosnev rahvusvaheline koalitsioon.

Äge võitlus käib propaganda tasandil. Osama Bin Laden kutsub muhameedlasi üle maailma pühasse sõtta uskmatute vastu, kelle eesotsas vaenlane number üks on USA president George W. Bush. Bin Ladeni sõnul saab USA maitsta nüüd seda kannatust, mille all araablased on vaevelnud 80 aastat. USA omakorda on algusest peale toonitanud, et sõda ei käi islami, vaid terrorismi vastu.

Seda et tegemist ei ole pimeda kättemaksuga peab näitama USA toiduabi Afganistani tsiviilelanikkonnale. Selgitustööd vajavad ka ameeriklased. Pöördumises rahva poole hoiatas president Bush, et kiiret lahendust konfliktile oodata ei ole ? nagu pole konkreetset vaenlast, pole alanud sõjal ka kindlat algust ega lõppu. Karmistunud julgeolekumeetmed on üks esimesi märke, kuidas uus reaalsus igapäevaelus välja hakkab nägema.