Terroristlike rünnakute oht maailmas suureneb

09. oktoober 2001, 00:00

Kogu maailm jälgib hinge kinni pidades USA ja Suurbritannia kättemaksuaktsioone New Yorgi ja Washingtoni vastu toime pandud terrorirünnakute eest. Olgugi, et mulle on mõistetav ameeriklaste valu, usun ometi, et terrorismi vastu ei saa võidelda terrorismiga. Maailma jagamine sõjajalal olevaks kristlikuks ja muhameedlikuks piirkonnaks sillutab teed katastroofile. Selle asemel peame viima muhameedlased nii kaugele, et nad hakkaksid ise tõsiselt võitlema terrorismi vastu, mis on täiesti võimalik, sest Islamil pole terrorismiga iseenesest midagi ühist.

Terrorismivastase võitluse esirinnas tegutsevad luureteenistused. Ent maailma enim finantseeritud luureteenistused nii New Yorgis kui Washingtonis osutusid puudulikeks. Olen veendunud, et kui Vene luurel oleks olnud mingeidki andmeid terroriaktide ettevalmistamisest, oleksime USAd sellest koheselt informeerinud. Aga Venemaal polnud plaanitavatest terroriaktidest mingit infot. Kõik viitab sellele, et ühegi riigi valitsustel polnud plaanitavatest terroriaktidest aimu. Terroristid võtsid tarvitusele erimeetmed, mis muutsid võimatuks nende tegevuse efektiivse jälgimise luurejõudude poole. See näitab, kuivõrd raskeks osutub eelseisvatele nädalatele planeeritud terrorismivastane võitlus.

Kõik olemasolevad riikliku julgeoleku süsteemid maailmas näivad olevat rahvusvahelise terrorismi suhtes võimetud. Ei kaitse-eelarve kahekordistamine ega vabade käte andmine NATOle ei suuda võidelda terroriohu vastu.

Me peame hävitama terrorismi juured, mille taimelavaks on rahvusvahelised konfliktid, riikide ebaõnnestunud poliitika, massiline vaesus ja pikaajaline vihavaen. Ainult ülima lootusetuse seisund sünnitab fanaatikuid, kes on valmis toime panema kamikazelikke terroristlikke akte. Terrorismi juurteni jõudmine sõltub soodsatest arengutest ja ettenägeliku poliitika ajamisest. Võimalik, et maailmal pole kannatust säärase tegevuse vilju ära oodata. Seetõttu tuleb teha reaalseid tegusid. On hädavajalik rahvusvahelise terrorismivastase seadusandluse olemasolu. Mulle ei meeldi ?ebasõbralike riikide? mõiste; seda enam, et see on omandanud vale tähenduse: riike nimetatakse ebasõbralikeks pelgalt seetõttu, et nad ei järgi teiste riikide poliitilist joont. Üks selge eraldusjoon siiski eksisteerib: kõiki riike, kes rahastavad või mahitavad terrorismi, tuleb mööndusteta lugeda ebasõbralikeks. Maailma üldsus peab sellistele riikidele selja pöörama.

Venemaad varitsevad riskid sõjas terrorismi vastu on tõsised. Moslemid moodustavad Venemaa elanikkonnast 20. Taliban kujutab endast reaalset ohtu Kesk-Aasia riikidele; olukord Venemaa lõunapiiril võib muutuda sama ebastabiilseks kui T?et?eenias. Veelgi enam ? olgugi, et rünnakud Talibani vastu võivad nõrgendada terroristide aitajaid, näiteks Pakistani ja teisi riike, toob see automaatselt kaasa ebastabiilse tsooni laienemise riski maailmas. Terroristlike aktide sooritamise võimalus hoopis suureneb, mitte ei vähene.

Usun, et Venemaa otsene osalus Talibani vastases sõjalises aktsioonis on välistatud. Me ei tohi unustada oma Afganistani kogemust. Mis ei tähenda muidugi, nagu taganeksime kõikide Ameerika poolt ette võetavate terrorismivastaste aktsioonide toetamisest muul moel.

Kui tõepoolest tehakse kindlaks mõne riigi osalus terrorirünnakutes, peab maailma poolt tulema rahvusvaheline ultimaatum, kus nõutakse süüdlaste väljaandmist. Kui meil on olemas absoluutsed tõendid osalusest Ameerika vastu suunatud terroristlikes hirmutegudes, saame sellised terrorismi toetavad riigid isoleerida.

Niikaua, kuni on inimesi, kes peavad ennast kangelasteks soovi pärast tappa võimalikult palju tsiviilelanikke, ei ole riikidel põhjust olla sääraste ideede sisendajaks; taoliste uskumuste juured peituvad mingis veidras psüühilis-religioosses traumas. Selliste inimeste vastu võitlemiseks peame suutma demonstreerida nende tegelikku tähtsusetust. Kõige paremini saavad sellega hakkama nende Islami vennad. Seega peaks olema meie prioriteediks leida teid panemaks Islamiriike ja tavalisi muhameedlasi käituma just selliselt.

Jevgeni Primakov on pikaajaliste kogemustega Kesk-Aasia ja Araabiamaade spetsialist, endine Nõukogude Liidu välisminister ja Venemaa peaminister, praegune Vene Föderatsiooni Riigiduuma saadik.

© Project Syndicate

___________________________________________

Afganistani rünnak jättis finantsturud paanikata

Helenius hoiatab ülepakkumise eest

Kõik ootavad suurt pauku

Pangajuht soovitab praegu säästa

Rünnak seotud kogu protsessiga

Sõda olukorda kardinaalselt ei muuda

Islamiriigid protestivad ägedalt

Aktsiaturud kardavad uusi terrorirünnakuid

Ühendriigid ründavad Powelli doktriini järgi

Auküsimus võib vallandada maailmasõja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing