Eesti automuuseum ikka vaid unistuste tasandil

Tarmo Riisenberg 10. oktoober 2001, 00:00

Fassaadi hõbedase radiaatorikatte taha varjab end miski, mille puhul meie autohuvilised võivad vaid kadedalt ohata ja omaette mõelda, et lätlased on vähemalt ühe asja poolest meist kaugel ees: Riia automuuseum toob turiste Lätimaale juba aastaid, Eestis pole aga siiani jõutud ideetasandist kaugemale.

Eestis on oma pisike vanaautomuuseum tegelikult olemas ? Valeri Kirsi eestvedamisel Palmse mõisa kõrvalhoones. Kuid ekspositsiooni enda ja seda külastanud turistide hordide asemel on Palmse autonäitus ajakirjandusse pääsenud vaid siis, kui keegi on välja kaevanud keskkonnaminister Heiki Kranichi arvamusavalduse Eesti Päevalehes: ?Et Palmse suurim vaatamisväärsus on Valeri Kirsi vanaautode näitus, on häbi?, ning kollase ajakirjanduse veergudel on vana tüli taas puhkenud.

Esimesed katsed Eesti automuuseumi loomiseks tehti juba Eesti NSV ajal, kuid erinevalt lõunanaabritest ei kandnud muuseumi loomise idee Eestis vilja ning riiklikud rahakraanid jäid avamata. Polnud ju Eestis ka Auto-Unioni mäkketõusuauto laadset pärli, mille olemasolu Riia muuseumi loomist oluliselt kergendas.

Järgnevad kümmekond aastat segaseid ja raskeid aegu viisid Eestist ausal või ebaausal teel minema nii mõnegi ainulaadse auto ja mootorratta, kuid Eesti automuuseumi idee on püsinud tänapäevani. Esimesed märgid sellest, et midagi võiks muutuda, ilmnesid 2000. aasta kevadel, kui grupp autohuvilisi otsustas hakata remontima Pääskülas Koidu kino, et sinna rajatavas automuuseumis näidata Unicu klubi vanu sõidukeid. Kinost muuseumi rajamise esialgseteks kuludeks arvestasid entusiastid umbes miljon krooni, hoonele uue kasutusotstarbe andmisest oli huvitatud ka Nõmme linnaosa valitsus. ?Selle eest saab teha elementaarse remondi ja paigutada signalisatsiooni,? rääkis Tallinna Unicu klubi eestvedaja Mati Kits tookord SL Õhtulehele, öeldes veel, et enne sügist (2000) muuseum uksi ei ava, sest raha ehituseks napib.

Reaalsus pea poolteist aastat hiljem näitab, et muuseum pole oma uksi avanud veel tänagi ning Pääsküla kino ümber uitaja ei leia seal muuseumist märkigi. Ka Mati Kits on pessimistlikum kui aasta tagasi: ?Aasta otsa suutsime 2000 krooni suurust kuurenti linnaosa valitsusele maksta, kuid kui me palusime soodsamat renti ehk lihtsalt öeldes hoonet nullrendile, linnaosa keeldus,? räägib ta. Praegu rajatakse kinohoonesse linnaosavalitsuse eestvõttel noortekeskust ning automuuseumi loomise idee on vähemalt mõneks ajaks taas kalevi all.

Mati Kitse sõnul on suurimaks takistuseks muuseumi rajamisel just rahapuudus. ?Pole kedagi, kes oleks sellele ideele nõus rahaliselt õlga alla panema, sest entusiastide oma rahadega pole veel viie kuni kümne aasta jooksul midagi võimalik ette võtta,? leiab ta. Kui välismaal on vanade autode taastamine peamiselt just rikkamate inimeste hobi, siis Eestis kuulub suurem osa vanatehnikast üle keskea inimestele, kelle sissetulek eramuuseumi pidamist ei luba.

Ka ei ole hetkel oodata abi Eesti riigi poolt. Pääsküla automuuseumi idee autorid on käinud oma muredega nii Tallinna abilinnapea Liisa Pakosta kui ka regionaalminister Toivo Asmeri jutul, kuid mingit abi pole sellest siiani olnud. Vaatamisväärsed liikurid koguvad jätkuvalt tolmu omanike garaa?ides.

Muuseumi loomise idee ei keerle aga mitte ainult tallinlaste peas. Mootorrattamuuseumi loomist on kaalutud Tallinnast ligi 140 kilomeetrit eemal Võhmas. Vanamootorrattaklubi Unic-Moto Viljandi sektsiooni esimehe Arno Jõemaa sõnul on olemas nii sobiv hoone kui ka põnevad mootorrattad, kuid nagu Pääsküla automuuseumi puhul on ka siin üks suur ja esmapilgul ületamatu takistus: raha.

Kuid kas automuuseumi kui sellist on üldse Eestisse vaja? Vanamootorrattaklubi Unic-Moto presidendi Tõnu Piiburi sõnul ei tasu vähemalt riigi raha vanaautomuuseumi alla küll panna, hoopis kasulikum on korraldada vanasõidukitele suviseid ringsõite, kus huvilised kogu Eestis näeksid nii vanasõidukeid kui ka nende omanikke. ?Ega inimesi ju tsirkusemuuseum ei huvita, neid huvitab ikka tsirkus,? põhjendab Piibur oma seisukohta.

Ainsad muuseumid, mis Eestis riikliku toetusega oleksid mõttekad, võiksid Piiburi sõnul olla pühendatud siin toodetud masinatele: Estonia vormelitele, Tartu Autoremonditehase leivaveokitele ning Tempo mootorratastele. ?Muuga ei ole mõtet vaeva näha, sest välismaa taastamise taseme vastu me ei saa ja meil taastatud masinaid näeb ka ringsõitude raames.?

Läti

Soome

  • Soome auto- ja mootorispordimuuseum
    T?R kl 10?18, L?P kl 10?16
    Pilet täiskasvanule 40 Soome marka (ca 105 kr),
    lapsele 25 Soome marka (ca 65 kr)
    Helsingi, Töölönkatu 51B
    info www.moottoriurheilumuseo.fi
    info tel (358) 9 25 333 500

  • Espoo automuuseum
    Avatud septembris/oktoobris
    L?P 11.00?17.30
    pilet täiskasvanule 25 Soome marka (ca 65 kr), lapsele ja pensionärile 10 Soome marka (ca 26 kr), gruppidele allahindlus
    Espoo, Pakankylä
    info www.saunalahti.fi/automuse
    info tel (358) 0 9855 7178

Rootsi

  • Rootsi tehnikamuuseum
    E?R kl 10?17, L?P kl 11?17
    pilet täiskasvanule 60 Rootsi krooni, 6?19a lapsele 20 Rootsi krooni, perepilet 120 Rootsi krooni
    Stockholm, Museivägen 7
    www.tekmu.se

  • Transpordimuuseum
    E?R kl 10?17, L?P kl 11?16
    pilet täiskasvanule 20 Rootsi krooni, 7?18a lapsele 10 Rootsi krooni
    Stockholm, Tegelviksgatan 22
    www.sparvagsmuseet.sl.se

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:09
Otsi:

Ava täpsem otsing