Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Koalitsioonileping on end õigustanud

    Suurimaks õnnestumiseks on ettevõtete tulumaksu kaotamine reinvesteeritud kasumilt. Rahandusministri trumbiks on ühe lubadusena eelarve tasakaalus hoidmine. Kuigi koalitsiooniparteid lubasid maksukoormust mitte tõsta, peavad töötajad uuest aastast hakkama lisaks 26 tulumaksule maksma 1 oma palgast töötuskindlustuse ja 2 loodava teise samba pensionikindlustuse eest.
    Rahandusministeeriumi hinnangul pole kokkuvõttes maksukoormus 1999. aastast, mil Laari valitsus võimule tuli, tõusnud.
    Koalitsioonilepingu punktide täitmine
    MAJANDUS
    Konkurentsipoliitika toimivaks kõigi turuosaliste suhtes, meetmed varjatud kartellikokkulepete tõrjumiseks
    Kartellikokkulepete väljaselgitamiseks selle kuu alguses jõustunud konkurentsiseadus lubab mitte karistada isikut, kes andis esimesena teada kokkuleppest juhul, kui see isik ei olnud ise selle algataja ning kui ta on teinud täielikku koostööd konkurentsiametiga juhtumi menetlemisel.
    Ühendatud finantsjärelevalve moodustamine
    Rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja asetäitja Lelo Liive:
    Praegu toimuvad ettevalmistustööd inspektsioonide ühendamiseks. Finantsinspektsioon hakkab tööle uue aasta jaanuarist.
    Uue tehnoloogia juurutamiseks ja uute töökohtade loomiseks arendame tehnoparke
    Majandusministeeriumi tehnoloogia ja innovatsiooni talituse juhataja Kitty Kubo: Eestis on arvestades hariduse ja teaduse ning ettevõtluse kontsentreerumist Tallinna ja Tartu piirkonda, esmatähtis tehnoloogiaparkide asutamine just seal, kus nad on vahelüliks teadustulemuste kommertsialiseerumisel majanduse konkurentsivõimet tõstvate innovatsioonidena. Tallinna Tehnoloogiapark asutatakse TTÜ naabrusse hiljemalt märtsis 2002.
    Luua soodsamad võimalused elamulaenude saamiseks, suurendades riigieelarvest vastavatesse fondidesse eraldatavaid vahendeid
    Valitsus kiitis heaks Noore Pere laenu projekti, mille raames saavad sooduslaene alla 16aastase lapsega pered. Eelmisel aastal anti 771 perele laenu 150 miljoni krooni väärtuses, kusjuures sihtasutus võttis selleks garantiikohustusi kogusummas 28,5 miljonit krooni. Keskmine laenupikkus on 11 aastat. Noore Oma Kodu projekt laieneb laenusaamise võimaluse nüüd ka ilma lasteta kõrgkooli või keskeri õppeasutuse lõpetanud alla 35aastastele spetsialistidele, kes on vähemalt kaks aastat täiskohaga töötanud ning ei pruugi olla abielus.
    RAHANDUS
    Seadus stabilisatsioonireservi vahendite kasutamise kohta
    Seadus võeti vastu 1999. aasta lõpus, millega stabiliseerimisreservi vahendeid kasutatakse üldmajanduslike riskide vähendamiseks ning eriolukorras. Stabiliseerimisreservi kantakse eelarveaasta lõpuks tulude ülejääk, mille sihtotstarve ei ole seadusega määratud ja millest on maha arvatud järgmisse eelarveaastasse ülekantavad summad, samuti riigivara erastamisest saadud tulu. Sellest aastast kantakse reservi ka Eesti Panga kasumist tehtud eraldised.
    Hoiab Eesti riigieelarve tasakaalus
    Siim Kallas: 1999. aastal ametisse saades võtsime esimese asjana vastu miljardi kroonise säästueelarve, et riigieelarve tasakaalu saada. Siis oli defitsiit 4,6 protsenti. 2000. aasta eelarve surusime samuti jõuliselt tasakaalu suunas, meenutagem kas või mitu korda toimunud kärpimisi ministeeriumide eelarvetes ning üleüldist kokkuhoiukampaaniat. 1999. aasta probleemid kajastusid siiski veel ka 2000. aasta eelarves, mistõttu eelmisest aastast ületulevad probleemid viisid selle kergelt tasakaalust välja. Defitsiit oli 2000. aastal 0,9.
    2001. aasta eelarve täitub ülejäägiga. Samuti on tasakaalus 2002. aasta eelarve projekt.
    Ei suurenda üldist maksukoormust
    Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna analüütik Andrus Säälik:
    1997. aastast on maksukoormus pidevalt langenud. Samuti on vähenenud aktsiiside osakaal SKTs, sest aktsiisiga maksustatavate kaupade tarbimine ei kasva võrreldavalt SKTga.
    2002. a maksukoormuseks prognoosime 34,8 protsenti SKTst. Kasv võrreldes selle aasta oodatava maksukoormusega tuleb peamiselt töötuskindlustuse rakendamisest, mis suurendab maksukoormust hinnanguliselt ligikaudu 0,6 protsendipunkti võrra. Maksumuudatused nagu tubakaaktsiisi tõus, ametiautode erisoodustusmaksu tõstmine, residentidest ettevõtete dividendide maksustamine lisavad veel 0,2 protsendipunkti.
    Aktsiiside osa SKTs väheneb, seda vaatamata tubakaaktsiisi plaanitavale tõstmisele. Suureneb aga sotsiaalmaksu ja üksikisiku tulumaksu osa SKTs. Põhjuseks keskmise palga kasv ja tööhõive suurenemine, mis suurendavad nende maksude baase. Muude maksude osakaal jääb SKTs samaks.
    2001. ja 2002. a juures mängib rolli veel ka kütusekomponentide maksustamine, mis on märgatavalt suurendanud kütuseaktsiisi laekumist. Seda sammu ei saa aga nimetada maksukoormuse suurendamiseks, kuna valitsus korjas lihtsalt kokku selle raha, mis oli määratud. Kokkuvõttes jääb järgmise aasta maksukoormus siiski madalamaks kui 1999. aastal kui valitsus vahetus. Seega ei ole see valitsus oma võimuloleku ajal maksukoormust tõstnud.
    Säilitab üksikisiku proportsionaalse tulumaksu, suurendades järk-järgult maksuvaba miinimumi
    Siim Kallas: Oleme kahel korral maksuvaba miinimumi tõstnud. Sellest on ette nähtud ka täiendav maksuvaba tulu kolme ja enama lapsega peredele.
    Kaotab alates 1. jaanuarist 2000 ettevõtte tulumaksu kogu ettevõttesse reinvesteeritud kasumilt
    Ei toeta täiendavaid erisusi käibemaksu määras, v.a infotehnoloogiale
    Rahandusministeeriumi hinnangul ei saa infotehnoloogiale madalamat käibemaksumäära kehtestada, sest see ei ole vastavuses Euroopa Liidu seadusandlusega.
    Pidurdab aktsiiside tõusu, vähendab mootorsõiduki aktsiisi
    Siim Kallas: Valitsus peatas kütuseaktsiisi tõusu ning pehmendas oluliselt tubakaaktsiisi tõusu, pikendades planeeritud graafikut. 2003. aasta algusest kaotab ka mootorsõiduki aktsiisi.
    Viib ellu konkreetse programmi maksudistsipliini parandamiseks
    Siim Kallas: Valitsus andis maksupolitsei loomisega maksuametile uurimisõigused. Samuti on uue maksukorralduse seaduse vastu võtmisega antud maksuhalduritele senisest rohkem käitumisjuhiseid.
    Salakaubitsemise tõkestamiseks seab sisse maksumärgid alkoholile
    Siim Kallas: Analoogiliselt maksumärkide sisse seadmise ideega on sisse viidud aktsiisiladude süsteem, mida peame isegi tõhusamaks kui maksumärgistamist.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.