Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

SASi õnnetus juhtus halvimal ajal

Tõnis Arnover 10. oktoober 2001, 00:00

Tänavune aasta on SASile olnud nagu õudusunenägu. Kõigepealt jäi SAS süüdi kartellikokkuleppes Taani Maerskiga ja pidi maksma trahvi, mille peale lahkus täies koosseisus firma juhatus, siis sundis USA-le tehtud terrorirünnak alustama kõva kokkuhoidu, kärpima personali ja reise ning tõstma piletihinda. Ning nüüd veel see firma ajaloo suurim katastroof.

Nende äparduste kuhjumine on andnud Rootsi lennunduseksperdile Bo Selbergile alust hoiatada, et SASi kaubamärk võib sattuda ohtu samamoodi nagu ?veitsi Swissairil, mille allakäik algas 1998. aastal toimunud õnnetusega, kus hukkus 229 inimest.

Suurte inimkaotustega lõppenud katastroof on SASile seda rängem, et tõenäoliselt ei olnud SASi lennuki MD-87 Rootsi-Taani meeskond ise milleski süüdi. Õnnetuses hukkusid kõik SASi lennukis olnud 104 reisijat ja 6 meeskonnaliiget, Cessnas 4 ja pagasihoones veel 4 inimest. Eile oli üles leitud SASi lennuki must kast ja 106 inimese surnukehad.

Hukkunute seas oli kaks tuntud Rootsi äritegelast. 44aastane Christer Forsman oli Rootsi suurima maiustuste hulgimüüja Karamellkungen asutaja, ja 35aastane Tobias Lindgren oli äsja saanud Rootsi tuntud rõivakaubamajade keti Hennes & Mauritz kvaliteedijuhiks. Ka Cessna kaks reisijat olid Itaalias tuntud ärimehed: Luca Giovanni Fossati oli toiduainekaubamajade keti Star tegevdirektor ja Stefano Romanello üks direktoritest.

Itaalia lennundusameti esialgseil andmeil on õnnetuses süüdi Cessna piloot, kes teatas lennujuhtidele, et asub lennurajal A5, kuid tegelikult oli rajal A6. Seetõttu sõitis väikelennuk pärast lennuloa saamist valele ehk SASi lennuki stardirajale. Lennujuhid seda ei märganud, kuna Linate lennuvälja radar oli juba aastaid välja lülitatud, sest seda peeti vananenuks ja ebaturvaliseks. Lenduritega ühenduse pidamine käis raadio teel. Paksu udu tõttu oli lennujuhtidel võimatu eksitust märgata.

SASi lennuk startis ja oli saavutanud ligi 400kilomeetrise tunnikiiruse, et õhku tõusta, kui märkas viimasel hetkel järsku ettekeeranud Cessnat, ei jõudnud aga reageerida.

Rootsi lennuohutusspetsialisti Werner Schuberti sõnul ei ole olukorras, kus lennuk on saavutanud õhkutõusmiseks vajaliku kiiruse, piloodil ootamatu takistuse puhul enam suurt midagi teha ? pidurdada ei saa ja kõrvale keerata on äärmiselt raske, kuna kogemus puudub.

Paar aastat tagasi püüdsid Itaalia võimud SASile jt lennufirmadele survet avaldada, et nad loobuksid Linate lennuvälja kasutamisest Milano uuema, Malpensa lennuvälja kasuks. Kutsudes Euroopa Komisjoni appi, said lennufirmad jätkata Linate kasutamist.

SASi tegevdirektor Jörgen Lindegaard on põhjendanud Linate valikut sellega, et väiksemad ja vanemad lennujaamad on üldjuhul turvalisemad, lisaks oli Linatel soodsama asendi tõttu konkurentsieelis.

Esmaspäevase lennuõnnetuse puhul korraldatud pressikonverentsil ütles Jörgen Lindegaard, et olenemata sellest, mis järeldustele jõuavad lennuõnnetust uurima asunud kolm komisjoni, maksab SAS iga lennukis hukkunu eest omastele 425 000 Eesti krooni.

SASi juhil tuleb kõvasti vaeva näha, et firma kriisist välja tuua. Firma aktsia on maist peale kukkunud üle 50. SASil on kavas vähendada personali 800?1000 inimese ning liine 12 võrra ja tõsta piletihinda 5.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing