Väikepangad ründavad Ühispanka

Inno Tähismaa 10. oktoober 2001, 00:00

Väiksemate pankade uut hingamist on märgata pangajuhtide suhtumises ajakirjandusse. Kui Ühispanga endine särav juht Ain Hanschmidt pigem väldib suhtlemist ajakirjanikega ja Hansapanga juht Indrek Neivelt eelistab telefoni-intervjuud, siis Sampo ja Nordea juhid on valmis kokku saama ja põhjalikult selgitusi jagama.

Sampo Pank on ühe aastaga astunud edasi tubli sammu, suurendades varade mahtu 51 olukorras, kus turu keskmine kasvas 27. Nordea Panga Eesti filiaali varade maht on aastaga kasvanud 33. Samapalju on kasvanud Hansapank, Ühispank kasvas 15.

Sampo laenude maht ettevõtetele on aastaga kasvanud 34, millega ta annab silmad ette kogu Eesti pangaturule. Hansapangal on ettevõttelaenude maht tänavu pisut väiksem kui aasta tagasi ja Ühispangal on kasv 8. Hansapanga juht Indrek Neivelt ütles, et ettevõttelaenude mahu vähenemine pole seotud maailmamajanduse jahtumisega. Ärilaenude mahu vähenemine tuleneb Hansa Capitali tegevuse aktiviseerumisest ettevõtete laenuturul, peamiselt liisingu näol. Teistel pankadel kajastub liisingutegevus panga numbrites.

Nii on Hansa Capitali varade maht kasvanud aastaga pea kaks korda, ligi 90 kokku 15 miljardi kroonini. Selle tulemusega on Hansa Capital suuruselt samaväärne Ühispangaga. Hansa Capitali laenude maht 13 miljardit krooni ületab aga Ühispanga vastava suuruse, 9,5 miljardit krooni pea kolmandiku võrra. Erinevalt Ühispangast tegutseb Hansa Capital kõigis kolmes Balti riigis.

Eesti väikepangad, Krediidipank, Tallinna Äripank ja Preatoni Pank on oma olemuselt rohkem ni?ipangad, mis ei konkureeri teistega samas kategoorias. Seetõttu on võimalik, et näiteks Preatoni Panga ärimahud on aastaga mitmekordistunud. ?Nullist on kerge kiiresti kasvada,? tunnistab Preatoni Panga juht Ott Karolin. Preatoni Panga turuosa on alla 1.

Sampo Panga juht Härmo Värk põhjendab kiiret kasvu uue strateegilise omaniku tulekuga möödunud aasta sügisel. Siis ostis Eesti kindlustusturu liider, Soome Sampo kontsern rohkem kui 90 toonase Optiva Panga aktsiatest. Optiva omakorda tekkis 1997-1998. aasta finantskriisi mõjul, kui keskpank tegi 250miljonilise rahasüsti raskustesse sattunud Forekspanka ja sellega liitunud Eesti Investeerimispanka.

Ühes tugeva strateegilise omanikuga tõusis Sampo Panga rahvusvaheline krediidireiting kohe nelja pügala võrra, seniselt tasemelt BB kuni tasemele BBB+. Seoses parema hindega paranes ka panga usaldusväärsus, mis peegeldub hoiuste 94 kasvus. Seejuures on ettevõtete hoiused kasvanud 80 ja eraisikute hoiused 59. Laenude maht on aastaga kasvanud 57.

Härmo Värk seob kiire arengu ärilise aktiivsuse kasvuga. Nii näiteks on Sampo pangaoperatsioonide 8 kuu keskmine arv kasvanud 84. ?Panka kasutatakse rohkem ja kliente on rohkem,? märgib Värk.

Vaatamata kiirele kasvule pole Sampo Pank varade turuosa juurde võitnud, sest suur Hansapank on kasvanud aastaga enam kui kõik teised pangad kokku. Küll on kasvanud Sampo hoiuste turuosa, varasemalt 4-lt 8ni ehk 2,8 miljardi kroonini. Sampo varade maht 5,1 miljardit krooni moodustab 8 Eesti pangaturu vastavast näitajast.

Kiire kasvu kõrval on Sampo korralikus jooksvas kasumis, esimese poole aastaga tõi pank omanikele puhtalt sisse 31 miljonit krooni. Värgi sõnul ongi panga eesmärk mitte niivõrd kasvada kui olla võimalikult efektiivne. Nii näiteks puudub pangal suur kontorite võrk, mis aitab kulud madalal hoida. Pank on huvitatud klientidest, kellel on võimalik müüa enamat kui ühte toodet.

Peagi peaks rakenduma sünergia Sampo Kindlustusega, kellele kuulub Eesti varakindlustusturul ligi 60 turuosa. Seoses tuleval aastal rakenduva pensionikindlustuse teise samba ehk kogumispensioni tulekuga kavatseb Sampo saada pensionireformis tõsiseks tegijaks. Selleks vajalike lubade taotlemine juba käib.

Värk ei pea Sampo konkurendiks mitte samasuurt Nordeat ega Ühispanka, vaid jätkuvalt Hansapanka. Seetõttu on Sampol taotlus pakkuda sama tasemega tooteid ja teenuseid, nagu on Hansapangal. ?Klient vaatab täna tingimusi. Seda, kui lihtne, mugav ja kvaliteetne on teenus. Ja milline on professionaalne nõu, mida antakse,? tunnistab Värk. Kliendid, kes Sampo kasuks otsustavad, tulevad tema teada valdavalt Ühispangast või Nordea pangast.

Aastaga on hoiuste mahtu turu keskmisest kiiremini, 57 võrra 2,2 miljardi kroonini kasvatanud Põhjamaade suurima Nordea Panga Eesti filiaal. Ettevõte on 6 aastaga saavutanud 6 turuosa ja peab jätkama senist samm-sammulist arengut, kuna Rootsi suurpankade ühinemise ärajäämise tõttu ei läinud Eestis ükski suurema turuosaga pank müüki.

Sarnaselt Sampoga saab Nordea endale peagi toetuse kindlustuse näol: uuest aastast alates on Nordea 60 osanik praeguse Nordika Kindlustuse baasil loodavas Nordea Kindlustuse ASis. Nordea Eesti juhatuse esimehe Juhani Seilenthali sõnul on varakindlustus juba Nordea Eesti strateegias see, sest panga kliendid vajavad mitut liiki finantsteenust. Nordea gruppi kuuluv selts Tryg-Baltica tegutseb 1731. aastast. ?Kogemust peaks meil olema,? ütleb Seilenthal.

Seilenthali sõnul pole vaja karta, et Nordea võtab Eestis liiga suure tüki, sest finantsalal tunneb Nordea grupp end hästi. Ta toob välja filiaali eelise: kui siin tegutseks Nordea tütarettevõte, seaks omakapital laenu andmisel omad piirid. Nüüd saab Nordea anda ka Eestis 20 miljardi krooni suurust laenu. ?Ma pole leidnud ühtegi tütarpanga positiivset aspekti,? tunnistab Seilenthal.

Ühispanga kasv jääb turu keskmisele alla pea kõigis kategooriates. Aastaga on laenude maht ettevõtetele kasvanud 8 ja eraisikutele 23. Varade maht on kasvanud 15, millega on Ühispank koos Krediidipangaga Tallinna Äripanga järel tagantpoolt teisel-kolmandal kohal. Enamikust konkurentidest nõrgemini on kasvanud ka Ühispanga hoiuste maht. Ühispanga varade turuosa on kukkunud aastataguse 29 pealt 25-le. Ligikaudu samapalju kasvatas oma turuosa Hansapank.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing