Tallinna Sadam ehitas Lepiksonile kai

Kohtuprotsesse Tallinna Sadam versus õigusjärgse omaniku esindaja ärimees Robert Lepikson on toimunud pikk jada. Viimase otsuse langetas Harju maakohus 2. oktoobril.

Siis mõistis kohus omanikult Tallinna Sadama kasuks välja ainult meremärkide alused 800 ruutmeetrit teenindusmaad, mitte terve väärtusliku sadamamaa, nagu riigiettevõte lootis.

Seda Eesti ühte väärtuslikumat, Paldiski Lõunasadama juurde kuuluvat maatükki nimetatakse Koka-Kõrtsu kinnistuteks nr 3, 4, 5.

Kohalik omavalitsus tagastas kinnistu 1995. a õigusjärgsele omanikule Helmut Nõule, millega pani aluse tänaseni kestvale kemplemisele ja kohtuskäikudele.

Tallinna Sadam soovib seal Paldiski Lõunasadama omanikuna edasi laevu vastu võtta, kuid Helmut Nõu kinnistu on tal põiki ees.

Arvates, et saab kohtus maa õigusjärgse omaniku käest tagasi riigi ehk enda kätte, on suurettevõte sadamasse 1995? 2000 teinud ligikaudu saja miljoni krooni ulatuses investeeringuid. Ta on ehitanud umbes 35 miljonit krooni maksva kai, tõstnud pinnase täitmisega kaldajoont edasi, rajanud laoplatse jms.

1996?1998 kulutasid Eesti riik ja ELi Phare fond Paldiski teedevõrgu korrastamiseks teede- ja sideministeeriumi andmetel 39 miljonit krooni. Siis ehitati ühtlasi välja Paldiski Lõunasadamasse viiv tee üle Helmut Nõu kinnistu, mis läks omakorda maksma miljoneid kroone.

Samas jäi riigil märkamata, et nii kai ehitamisel kui teede ehitamisel toimetati eraomaniku maal.

Kuigi Tallinna Sadam vaidlustas kohtus maa tagastamise Helmut Nõule, ei võtnud see vanahärralt omanikustaatust ära. Maa omanikuks loetakse isik, kelle nimel see kinnisturaamatus seisab.

Aastaid on Paldiski Lõunasadamas käinud omamoodi võistlus, Robert Lepikson Helmut Nõu esindajana on sadama laoplatsile asfaldile piirimärke joonistanud ja sadam on need omakorda kustutanud.

Kuna 2. oktoobri kohtuistungil jäi Tallinna Sadam kaotajaks, võib arstide valvsa pilgu all elav vanahärra end pidada Tallinna Sadama poolt sisuliselt riigi rahaga ehitatud kai täieõiguslikuks omanikuks.

Lisaks võib Helmut Nõu tänada riiki, et see osaliselt Phare rahaga on sadamasse sileda tee rajanud.

Praegu kõrguvad põhimõtteliselt Helmut Nõule kuuluval kail hiiglaslikud turbalaamad ja puiduvirnad, kihutavad tõstukid ja lossitakse laevu.

Miks Tallinna Sadam protsessi kaotust ette ei näinud ning kümneid miljoneid, perspektiivis sadu miljoneid kroone tuulde laseb minna, ei soostu osapooled kommenteerima.

Eravestlustes viitavad nad näpuveale ehk valele arusaamisele tolle piirkonna kaardist. Sadam arvas vanahärra maa piiri jooksvat hoopis teise nurga all kui tegelikult.

Sadamasse ehitati julgesti kai, aimamata, et see tuleb Helmut Nõu maa külge. Seaduse järgi on see omaniku maa paremaks muutmine. Kas Helmut Nõu ja Robert Lepikson ka tegelikult kaist rõõmu tunnevad, jääb saladuseks, sest oma plaane Lõunasadamaga ei soovi nad veel avaldada.

Lepikson nimetab Tallinna Sadama üle kohtus saavutatud võitu täiesti ootuspäraseks: ?Tahan uskuda Eestisse kui õigusriiki.? Lepikson ütles, et on teinud sadamale kompromissettepanekuid, ent sadam ei ole nendega nõustunud.

?Meie oleme käitunud igati korrektselt, ei ole Tallinna Sadamal seal toimetamist seganud, ehkki võinuksime omanikena sinna okastraadi ümber vedada ning betoonplokkidega teed kinni panna,? rääkis Lepikson. Kai ehitus on tema hinnangul täiesti ebaseaduslik ning omanikule jääb õigus nõuda Tallinna Sadamalt selle lammutamist, sest mingit nõutavat detailplaneeringut kai rajamisel ei koostatud.

Kui Lepikson oli metalli kokkuostva EMEXi direktor, lasi ta samamoodi detailplaneeringuta vanahärra maale üles panna metalli giljotiinkäärid ja ehitada laoplatsid.

?Uskusin Tallinna Sadama tolleaegse juhtkonna väidet, et maa on vormistamisel ja hakkab kuuluma sadamale. Okei, giljotiini saab vähemasti kokku pakkida ja ära viia, kaiga seda teha ei saa,? väitis Lepikson.

Ta hindab Koka-Kõrtsu väga hinnaliseks tootmismaaks ühes väga perspektiivikas sadamas: ?Ega venelased rumalad olnud, et sinna sadama rajasid.?

Kas ei või tegemist olla geniaalse avantüüriga: Tallinna Sadamale jäeti mõne seal töötava kaasosalise abil maa piiridest vale mulje, lasti kai riigi rahaga valmis ehitada, nüüd tõstetakse sealt kohtuga välja ning asutakse ise kaid tarvitama.

?Tegemist on üliarenenud kujutlusvõimega,? kommenteeris Lepikson. ?Arvan, et selliseid mõtteid mõlgutavate inimeste tervis lausa kisendab psühhiaatri järele.?

Lepiksoni arvates peituvad sadama käestlibisemise tegelikud põhjused hoopis liigses enesekindluses ja lohakuses. ?Kindlasti oli tegemist suure riigiettevõtte meile-on-kõik-lubatud sündroomiga.?

Praegu kuulub Helmut Nõule Lõunasadamas 14 hektarit väärtusega umbes 20?30 miljonit krooni. Kaks kinnistu tükki viiest on Nõu juba ära müünud, mis teeb tast seega ühe Eesti miljonäridest.

Tallinna Sadama juhatuse liige Tõnis Segerkrantz nentis: ?Meil on edasiseks tegutsemiseks igasuguseid stsenaariume, kuid neid ei tahaks kommenteerida.?

Tema sõnul tegelevad Tallinna Sadama juristid praegu oma seisukohtade väljatöötamisega ning kohtuotsus kaevatakse kindlasti edasi. Samas ei jäeta kõrvale ka kohtuvälise kompromissi otsimise võimalust.