Uus leping jätab Tallinna raha endiselt Ühispangale

Artikkel

- Uudised
- Andres Kärssin
- 10. oktoober 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus leping jätab Tallinna raha endiselt Ühispangale
?Vana leping jäi ajale jalgu ning pole enam tegeliku tegevusega kooskõlas,? põhjendas Tallinna linnakassa juhataja Maire Kurm 1997. aastal Ühispangaga sõlmitud kontsernikonto lepingu muutmise vajadust. Muudatused pealinna juhtstruktuurides on olnud niivõrd suured, et poleks piisanud ka olemasolevale lepingule lisa tegemisest.
Kahe aasta eest ähvardas toonane Tallinna abilinnapea Heigo Kaldra välja kuulutada uue konkursi linna kontsernikonto haldaja leidmiseks, sest polnud rahul Ühispangas asuva konto haldamisega. Kaldra märkis siis samuti, et riskide hajutamiseks tuleks Tallinnal arveldada mitme panga kaudu.
Kurmi sõnul pole viimast ideed maha maetud ning linna finantsteenistus on seda ka arutanud. ?Reformi läbiviimine on kavas olemasoleva pangaga, siis vaatame edasi,? viitas ta sellele, et tegu on rohkem põhimõttelise küsimusega. Samas ei tähendaks see linnale panga vahetust, vaid raha hoidmist mitmes pangas.
Hetkel pakub Ühispank linnale Kurmi sõnul väga soodsaid tingimusi. ?Linnal on palju kontosid. Kui Ühispanga monopol väheneb, siis meie kulud tõusevad,? lausus ta. Samas ei soovinud Kurm täpsustada, mis hinnaga pakub Ühispank linnale pangateenuseid. Ta lisas, et lepingust ei tulene Tallinna avalikele teenistujatele mingeid soodustusi.
Ühispanga avalike suhte juhi Evelin Pulli sõnul ei muutu uues kontsernikonto lepingus 1997. aastal sõlmitud lepingu sisu, vaid kaasajastatakse termineid ning mõisteid. Lepingu tingimustest oleks võimalik täpsemalt rääkida pärast selle allkirjastamist, lisas ta.
Neli aastat tagasi pooldas Robert Lepiksoni juhitud Tallinna linnavalitsuse 11 liikmest kontsernikonto avamist Ühispangas 8 inimest, Hansapank sai ühe poolthääle. Toonase Hansapanga juhi Jüri Mõisa sõnul kasutasid linnaisad konkursil osalenud Hansapanka, Hoiupanka ja Tallinna Panka ära selleks, et läbirääkimistel Ühispangaga hinda alla lüüa. Hansapank pakkus linnavalitsusele konto teenusepaketti tasuta, küsimata raha ka välisarvelduste pealt, ütles Mõis.
Maire Kurm ütles, et ka praegu teevad pangad hoolikalt lobby-tööd pealinna üle kolme miljardi kroonise käibega kontsernikonto endale saamiseks.
Hansapanga suhtekorralduse spetsialisti Kristiina Tambergi teatel on pank kindlasti huvitatud kontsernikonto pakkumisest Tallinna linnale. ?Tallinn ei oleks meile ka mitte päris uus klient, sest kuigi 1997. aasta konkursi tulemusel avas linn kontsernikonto Ühispangas, on linnavalitsus teiste pangateenuste puhul kasutanud ka Hansapanka,? ütles ta.
Tambergi sõnul peaks selguma linna edaspidised vajadused ehk see, kas kontsernikonto tuleks paigutada mitmesse panka, PricewaterhouseCoopersi (PWC) koostatavast finantsjuhtimismudelist. PWC võitis hiljuti sellealase riigihanke.
Hetkel kuum