Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti valmistub ELiga liitumise peatumiseks

Andres Kärssin 12. oktoober 2001, 00:00

Välisministri konsultatiivnõukogu tellitud vastav uuring on välisministeeriumi asekantsler Alar Streimanni sõnul vajalik selleks, et vaadata, mis juhtub siis, kui planeeritud liitumisprotsess läheb teisti ning Eesti jääb väljapoole Euroopa Liitu (EL).

Kolmapäeval esitles Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi juhataja Erik Terki juhitud töögrupp konsultatiivnõukogule neljast tõkkestsenaariumist koosneva uuringu vahevariandi. Lisaks Terkile analüüsivad ELiga liitumise takerdumise või peatumise mõjusid Tartu Ülikooli professorid Eiki Berg ja Urmas Varblane, Marju Mäger Tuleviku-uuringute Instituudist ning publitsist Enn Soosaar.

Terki sõnul ei pretendeeri pakutud stsenaariumid absoluutsele tõele, vaid tegu on suhteliste tõenäoliste sündmuste ahelate ja sündmusi käivitavate otsuste lahtikirjutamisega. Samas annab töögrupp ka endapoolse hinnangu, mis võiks näiteks juhtuda välisinvesteeringutega või kui palju võiks tõusta intressimäärad.

?Majanduse poole peal püüame nii palju kui võimalik analoogiate alusel mingeid jämearvutusi teha nii liitumise edasilükkumise või ei-ütlemise miinuste ja plusside kohta,? lausus Terk. Ta rõhutas samas, et uuringu raames ei püüta kroonides kokku lugeda võite ja kaotuseid, mida tooks kaasa ühe või teise stsenaariumi rakendumine. See eeldaks põhjalikumat uuringut kõikides sfäärides.

Terki sõnul püütakse tõkkestsenaariumites välja tuua, mida nad tähendavad majanduslikus, välis- ja sisepoliitilises plaanis. ?Põhikeerukus ongi see, et stsenaarium on nende kolme asja ajaline kombinatsioon,? lisas ta.

Tõkkestsenaariumite vahevariant saadetakse Terki sõnul järgmisel nädalal retsensentidele laiali, lõplik versioon peaks avalikkuse ette jõudma veel sel aastal.

Rohkem kui kolm aastat kestnud Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste jooksul on Eesti sulgenud 30 peatükist 19. Eesti on taotlenud ligi 30 üleminekuperioodi ja rohkem kui 40 erandit kokku 9 peatükis (isikute vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, põllumajandus, maksustamine, energia, regionaalpoliitika, keskkond, tolliliit, ELi finants- ja eelarvesätted). Enim on neid põllumajanduse ja keskkonna peatükis, sest neis valdkondades on vaja teha suuri investeeringuid. Pikim üleminekuperioodi taotlus puudutab asulate joogivee kvaliteedi tagamist ja ulatub aastasse 2013 ning on juba kokku lepitud.

Otsustavad läbirääkimised seisavad Eestil ees energeeti-ka-, maksustamise, transpordi- ja tolliküsimustes.

Välisministeeriumi asekantsler Alar Streimanni sõnul on praktiliselt kõikides lahendamata küsimustes kas Eestil või ELil nõudmisi, milles seni pole suudetud kokku leppida. Streimann pidas aga siiski võimalikuks, et näiteks konkurentsi ning sise- ja justiitsasjades suudetakse käimasoleva Belgia eesistumisperioodi jooksul kokku leppida.

Koos Eestiga Luksemburgi gruppi kuuluvatest riikidest on ELiga läbirääkimistel sulgenud Küpros 23, Ungari 22, Sloveenia 21, T?ehhi 19 ja Poola 17 peatükki. Teiseses ringis euroläbirääkimisi alustanud Helsingi grupi riikidest on Slovakkia sulgenud 19, Leedu 18, Malta 17, Läti 16, Bulgaaria 11 ja Rumeenia 8 peatükki.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:57
Otsi:

Ava täpsem otsing