Helsingi Sadama areng sõltub Eestist

Helsingi Sadama juhataja Heikku Nissineni sõnul on Eesti-suunaline reisilaevaliiklus võrreldes teiste liinidega viimastel aastatel tugevasti kasvanud ja see annab suure osa ettevõtte tuludest. Nõukogude ajal, kui reisijaid vedas üle lahe vaid Georg Ots, reisis Eesti ja Soome vahel aastas 300 000 inimest, nüüd on see arv kasvanud juba üle kuue miljoni.

Tänavu on reisijate arv Nissineni väitel mõnevõrra langenud. ?See võib olla sellest, et lagi on käes,? märkis ta, lisades, et eriti suurt kasvu ta enam ei looda. Siiski võib Hansatee uue laeva tulek reisijate arvu järgmisel hooajal tema hinnangul mõnevõrra kasvatada ja piletihindu alandada.

Aastas läbib Helsingi Sadamat 9,3 miljonit reisijat, sellest liigub Tallinna suunal 6,2 miljonit inimest, kellest omakorda moodustavad soomlased 87 protsenti. Teise suurema sihtkohana reisib Helsingi ja Stockholmi vahel aastas 2,7 miljonit inimest.

Helsingi linnale kuuluva sadama käive on olnud viimastel aastatel 400 miljoni marga ehk miljardi Eesti krooni ringis, eelmine aasta pisut rohkem, tänavu tuleb aga mõne protsendi võrra vähem, ütles Nissinen. Tallinna Sadama kasv on seevastu olnud umbes 50 miljonit krooni aastas.

Kogu Helsingi Sadama viimastel aastatel teenitud kasum on pandud kõrvale 1,4 miljardit krooni maksva kaubasadama ehitamiseks Vuorisaarele, Eesti riik on aga teeninud Tallinna Sadama pealt dividende.

Helsingi abilinnapea Pekka Korpinen hindas uues sadama ehituse kasulikuks nii sadamale kui linnale. See võimaldab tema sõnul koondada kogu kaubalaevaliikluse ühte kohta, vähendada liikluskoormust linnas ja parandada reisijate teenindamist terminalides. Plaanis on hakata sealtkaudu laevaga üle vedama ka rongivaguneid.

Helsingi Sadama omapära on, et kogu kaubaveost moodustab transiit kõigest kümme protsenti, ülejäänu on Soome oma eksport-import. Kui Eestit läbivast transiidist moodustab enamiku Venemaalt tulev kaup, millest põhiosa on naftasaadused, siis Soomest kulgevad põhiliselt tarbekaubad läbi Eesti Venemaale.

Reisijate arvu vähenemist hinnataseme ühtlustumise korral Nissinen enda sõnul ei karda, sest üha enam soomlasi käib Tallinna kõrval ka teistes Eesti linnades ja on huvitunud Eesti vaatamisväärsustest. Samas avaldas ta lootust, et eestlaste osakaal Helsingi?Tallinna laevaliikluses kasvab.

Sadamamaksud on Soomes seotud laeva netoregistritonnidega ja need on ühesugused kõigile laevadele olenemata liigist. Laevad, mis käivad sadamas mitu korda päevas, maksavad vaid ühe korra eest. Lisaks on laevatee- ja reisijamaks, mis Tallinna Sadamas on kuue krooni võrra inimese pealt väiksem. Mingit vahet Soome ja Rootsi laevadel Helsingis sadamajuhi väitel ei tehta. Kui Eesti alused vajavad Soome lootsi, tuleb selle eest eraldi maksta. Et kapten saaks Helsingis lootsimise õiguse, peab ta oskama soome või rootsi keelt.

Põhiline erinevus kahe sadama vahel peitub omandivormis. Tallinna Sadam on aktsiaseltsina, mille aktsiad kuuluvad riigile, huvitatud kasvust ja kasumi teenimisest, selgitas turundusdirektor Erik Sakkov. Helsingi Sadam seevastu toimib linnavalitsuse ühe osakonnana.

Sakkov ütles, et kahe sadama juhtide vahel on väga hea koostöö ja Tallinna Sadam on saanud paljuski Soome kolleegidelt eeskuju võtta. ?Võistleme vaid kruiisilaevade pärast, kuid seegi konkurents pole kuigi tõsine,? selgitas ta.