Ametnike tulemuspalk võib ettevõtluse halvata

Siim Kallase ajal on rahandusministeerium seaduste ja nende muudatuste väljatöötamisel arvestanud Eesti kohta ennenägematult palju kõige väiksemate ettevõtjatega. Koonderakonna valitsuse ajal tekkis juba tunne, et ametnikud võtavad võimust ja väikeettevõtlus sureb Eestis välja. Seetõttu on ettekirjutuste pealt maksuametnikele protsendi maksmine väikeettevõtjate jaoks halb üllatus. Nemad teavad hästi, mida see tegelikus elus kaasa toob.

Meedias leiab ilmselt paratamatult rohkem kajastamist maksuvaidluste see osa, kus tegemist on ilmselgete maksupettustega ja rahast räägitakse miljonites. Aga asjal on ka teine külg. Suuremat osa ettekirjutustest vähemalt väikeettevõtjad ei vaidlusta ning seetõttu ei oma maksuametnike ja ettevõtjate tegelikest suhetest täit ettekujutust ka mitte riigi Maksuamet.

Maksuamet peaks ühtviisi hästi tegema kahte asja: tagama seadusega ettenähtud maksude laekumise ja seda tehes mitte häirima seadust austada üritavaid ettevõtjaid. Et ettenähtud maksude laekumise tagamine esialgu ei õnnestu, on kõigile teada. Eriti väikeettevõtjad kurdavad aga pidevalt, et ka selle teise asjaga on meil keskeltläbi kehvasti.

Kohaliku maksuameti revident räägib füüsilisest isikust (FIE) ettevõtjale, kelle auto aastasest läbisõidust on tegelikult 75 ettevõtlusega seotud (lapsed suured, neid pole vaja viia-tuua, palju sa ikka niisama autoga ringi sõidad, töö tahab tegemist), et see on ikka liiga palju, näe, taksojuhtidelegi ei lubata üle 30.

Vaatab revident kümneruutmeetrist ruumi, kus ettevõtja hoiab oma tööks vajalikke materjale ja 15 000 krooni eest tööriistu ning leiab, et selline ruum ei ole ikkagi ettevõtlusega seotud. Mitmed kohalikud maksuametid räägivad aga tõsise näoga, et telefoni abonentmakse ei saa FIE-l olla ettevõtlusega seotud ka siis, kui telefoni ettevõtluse tarbeks kasutatakse.

Läks üks raamatupidaja, kes on ka vannutatud audiitor ja aktiivselt mõnede seaduste loomisel osalenud, paar kevadet tagasi inspektori juurde nende FIEde raamatupidamistega, mis tema kokku pandud olid. Selgus, et inspektor ei teadnud tulumaksuseaduse teatud paragrahvidest midagi. Ja käratas: ?Ah te hakkate vaidlema? Siis me teid veel kontrollime!? Nüüd töötab see neid ukse taga, mille on silt ?revidendid?.

Teisalt tean paari raamatupidajat, kes on oma firmat kaitsetes maksuametnikega vaidlema hakanud ning kuulnud ametnikelt: vaat kui tubli, julgeb vastu vaielda! Nad siis ju teadsid, et ajavad jama, ja arvestasid, et reeglina läheb see läbi, sest keegi ei julge midagi vastu öelda.

Maksuamet on piisavalt suur süsteem, et seal kehtiks normaaljaotuse kõver: 5 töötajatest on suurepärased, 15 head, 15 ebarahuldavad ja 5 kõlbmatud. Ülejäänud on rahuldavad. Küsimus on selles, kes annab maksuametile jume: kas 60 rahuldavaid või 15+5 tagumisest otsast?

Eespool toodud näited on nendest ametnikest, kes ettevõtja seisukohalt kuluvad tagumise 15+5 hulka. Kohalike maksuametite ametnike tööd on aga siianigi tegelikult hinnatud sissetoodud raha hulga järgi. Ja kuna FIEdega tegelejate ettekirjutused jäävad paratamatult firmade revideerijate omadele alla lausa suurusjärkude jagu, siis on need töötajad pidanud vahel taluma halvustavat suhtumist ülemuste poolt.

Maksuametis ei peaks lisatasu (mis see tulemuspalk muud on) siduma ettekirjutuste suurusega. Palgad ise peaksid nii suured olema, et töötajaid saaks tõesti valida. Siis saaks potentsiaalsed jupijumalad välja praakida.

Kui ettevõtlusel läheb kehvasti, läheb lõpuks kehvasti ka riigiteenistujatel: nende ridu hakatakse koondama. Seepärast on ettevõtluse häirimine riigile raha sissetoomise kõrval samuti tõsine küsimus.

Mida väiksema ettevõtlusüksusega on tegemist, seda häirivam on nende jaoks ametnikega sekeldamine. Kui paarikümne töötajaga firma saadab kellegi maksuametisse, siis teised teevad sellel ajal tööd ja teenivad firmale raha. Kui FIE peab maksuametisse minema, jääb tema ettevõtlus selleks ajaks seisma. Üks äsja ametisse asunud noor maksuametnik kutsus perearsti seletusi andma kaks nädalat järjest iga päev kella kaheks.

Tulumaksuseadusse tuleks aga ettevõtluse kulude kohta kirja panna midagi reaalsemat kui praegused kolm lauset. Selline olukord, kus absoluutselt kõik on jäetud maksuametniku ja maksumaksja vahelise vaidluse otsustada, ei ole sobilik tsiviliseeritud riigile. Kasulik on see ainult juristidele. Teenin küll ka ise osa leivarahast ettevõtjate nõustamisega, kuid igal asjal on piirid. Nii mõnigi maksuametnik on öelnud, et ka nemad ootavad pikisilmi ettevõtluse kulude osas selgemaid mängureegleid.