Balanced scorecard kaasab kõik töötajad strateegia elluviimisele

Epp Tohver 15. oktoober 2001, 00:00

Kaasajal ei sõltu ettevõtete edukus enam mitte niivõrd moodsast sisseseadest ja uusimate tehnoloogiate kasutamisest, kuivõrd töötajate potentsiaalist ning oskusest ühise eesmärgi nimel koos tegutseda.

Uue väärtuse loomise protsessis mängivad üha suuremat rolli ettevõtte immateriaalsed varad ? töötajate oskused ja teadmised, igapäevategevust toetav infotehnoloogia, sisemised äri- ja juhtimisprotsessid, organisatsiooni kliima. Selgeks on saanud, et tänapäeval ei piisa enam pelgalt finantsnäitajate jälgimisest ja operatiivtegevuse täiustamisele keskendumisest. Vajalik on selge tulevikuvisiooni sõnastamine ning soovitu saavutamiseks vastavate strateegiate väljatöötamine. Paikapandud strateegiate elluviimisel tuleb appi balanced scorecard (tasakaalustatud mõõtmissüsteem või tasakaalus tulemikaart) ? juhtimismeetod, mis viimastel aastatel kogu maailmas üha enam populaarsust on võitnud.

Meetodi rakendamisel kirjutatakse ettevõtte strateegia kõigile arusaadavas keeles lahti konkreetsete strateegiliste eesmärkide ja tegevuste kogumina. Koostatakse nn strateegiakaart, millel tuuakse välja immateriaalsete tegurite mõju finantseesmärkide saavutamisele põhjus-tagajärg ahelate abil. Valitakse välja sobivad näitarvud strateegilise tähtsusega tegevuste edukuse mõõtmiseks ning pannakse paika nende näitajate konkreetsed väärtused, mida saavutada tahetakse. Väljavalitud näitajatest moodustatakse süsteem, milles finantsnäitajad ja mitterahalised suurused on omavahel seotud ning üksteise suhtes tasakaalus.

Niisuguse strateegilisi tegevusi kirjeldava näitajate süsteemi väljatöötamine ja kasutuselevõtmine aga ei taga veel strateegia tegelikku elluviimist. Juhtivtöötajate püstitatud eesmärkide saavutamisse peavad kogu ettevõtte töötajad oma panuse andma. Kõige raskem ülesanne balanced scorecard meetodi juurutamisel ongi strateegia teostamise muutmine iga töötaja tavategevuse olulisimaks osaks. Selleks, et strateegiale vastavalt tegutseda, peavad töötajad kõigepealt ettevõtte visioonist ja strateegiast aru saama. Balanced scorecard kasutab töötajate strateegiale suunamiseks kolme erinevat vahendit: Kommunikatsioon ja koolitus, meeskonna- ja töötajate isiklikud eesmärgid ning

motivatsiooni- ja kompensatsioonisüsteem.

Töötajatele on vajalik selge ettekujutus sellest, kuidas nad oma tavategevusega strateegia elluviimisele kaasa aidata saavad. Strateegiaalaste teadmiste jagamiseks kasutatakse võimalikult palju erinevaid meediakanaleid ? töötajate koosolekuid ja nõupidamisi, tippjuhtide silmast-silma kohtumisi alluvatega, ettevõtte sisevõrku, kodulehekülgi, teadete tahvleid ja infobülletääne.

Ettevõtte peaeesmärkide saavutamiseks on tarvilik strateegiliste suundadega kooskõlas olevate meeskonna- ja individuaalsete eesmärkide väljatöötamine. Kui esialgu on juhid need, kes oma alluvate jaoks tegevuskava ja vastavate näitajate püüeldavad väärtused paika panevad, siis balanced scorecard´iga töötamise käigus peavad töötajad õppima ise endale eesmärke püstitama. Juhi ülesandeks jääb nende eesmärkide strateegiaga kooskõlastamine ja omavaheline ühtlustamine.

Balanced scorecard´i sidumine kompensatsioonisüsteemiga täidab kahte olulist ülesannet: keskendab töötajate tähelepanu strateegia seisukohalt kõige olulisematele protsessidele ning motiveerib töötajaskonda, premeerides neid eduka tegevuse korral. Töötajad on huvitatud püstitatud eesmärkide saavutamisest ning oma igapäevase tööjuures uute loominguliste lahenduste leidmisest, kui nende tegevust väärilislet hinnatakse

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing