Haldur muutub majas igapäevaseks külaliseks

Sulev Jaanus 15. oktoober 2001, 00:00

Enamik inimesi veedab tehiskeskkonnas ehk siis siseruumides pea poole oma elueast. Sinna kuuluvad nii töötamine siseruumides kui ka õhtused tegemised ja uneaeg. Tuleb tunnistada tõsiasja, et pole hoonet, mis oma elukaare jooksul ei vajaks asjatundlikku juhtimist, majandamist ja hooldamist. Elamute pikk eluiga ja kõrge hind on põhjused, miks neid ei saa iga päev vahetada ega hetkesoovi ajel ümber ehitada. Minevikus tehtud valeotsused võivad kätte tasuda kui mitte meile, siis meie lastele.

Tasudes igakuuliste kommunaalteenuste arvetega kaasnevat haldusteenust, ostame endale tegelikult mugavust, rahulolu ? teenust, millega keegi võtab endale vastutuse korraldada kaasomandis olevate elamu mõtteliste või reaalosade majandamine ning hooldamine.

Mõistetav on uute korteriühistute soov eralduda endisest, nn majavalitsuse pärandist, saavutada kontroll oma rahaliste vahendite liikumise ja tegelikult tehtavate tööde üle. Loomulik on ka soov saada seni makstud hinna juures oluliselt parem tulemus teenuste osas. Seega kujuneb vajadus hakata ise tegelema nii halduskorralduse kui ka elamu erinevate osade hooldusega. Kogemustele toetudes võib väita, et lisasissetulekuteta osutub soovitud tulemuste saavutamine esmapilgul võimatuks. Eelisolukorras on ühistud, kelle hoonetes asuvad rendipinnad ning kellel on võimalik garaa?ibokse või keldriruume välja rentida.

Lõppema hakkab ajajärk, mil musta kassa rahast sai maksta koristajale, kojamehele ja sanitaartehnikule või peatada möödasõitev majavalitsuse koristusauto ning visata prügikastide juurest kahekümneviieka eest peale kellegi vana diivan. Koostades korteriühistule majanduskava ja lisades sinna nn kohustuslike ridadena ka hooldustööd ja haldusteenuse, läheb seniste hoolduskulude põhjal koostatud eelarve pahatihti lõhki.

Üks võimalus on osta haldus- või hooldusteenus sisse väljast. Praegu on suuremates linnades välja kujunenud hulk erakapitalil põhinevaid ettevõtteid, kes pakuvad teenuseid alates kojamehetööst lõpetades elamuhalduse täispaketiga.

Tänaseks oma elujõudu tõestanud Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liitu (EKHHL) on koondunud parimad sellised ettevõtted. Kõik liiduga ühinenud liikmed on omaks võtnud EKHHLi heade tavade koodeksi, mis peaaegu välistab ebaausate töövõtete kasutamise ja klientide ehk siis korteriomanike petmise.

Pärast lepingu sõlmimist muutub haldur või siis tehniline haldur majas iganädalaseks külaliseks, kontrollides tehtava töö kvaliteeti ja lahendades jooksvaid küsimusi. Kindlasti ilmub majja ka lisapostkast, mille kaudu hakkavad liikuma kommunaalteenuste näidikute andmed ja elanike soovid ning ettepanekud. Elamu saab igal juhul kodukorra, nii nagu eeldab uus korteriomandiseadus.

Korteriühistutele teenuste pakkumise osas on üsna tavaline olukord, et esmalt soovitakse vaid sise- ja välihooldust. Seejärel lisandub tehnosüsteemide ja konstruktsioonielementide hooldus, hiljem ka raamatupidamine ning lõpuks tegevjuhtimine. Samas ei ole erilist põhjust ühistutele midagi ka ette heita, sest kes meist ikka usub silti ?Värske värv?. Alati on vaja järele proovida veendumaks, et tõesti on värske ja määrib.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing