Riigiasutuste juhtimise taset saab parandada

15. oktoober 2001, 00:00

Ka turumajanduse tingimustes on paratamatu, et oluline osa kodanike vajadustest rahuldatakse ühiskondlikus sektoris. Loomulikult eeldab ühiskondliku sektori juhtimine samasugust juhtimisalast professionaalsust nagu erasektoriski.

Kas on võimalik, et Eesti riiki valitsevad poliitilised jõud suudavad tagada riigi (organisatsioonilise) süsteemi stabiilsuse pikaajalise arengu nimel? Kuigi riigivõimu võõrandumisest pole ajakirjandus viimasel ajal otse enam kirjutanud, ei tähenda see, et võim oleks rahvale lähemale tulnud.

Millisena võiksime iseloomustada juhtimist, millega ei saa rahul olla? 1. Iga uus võimule tulija alustab eelkäija töö lammutamisest. Ministeeriume, ametkondi, ameteid, omavalitsusi, sihtasutusi, ettevõtteid jms pidevalt reformitakse: liidetakse ja lahutatakse, vastutusvaldkond kiratseb. Valijale on võimalik näidata, et ümberkorralduste käigus lihtsalt ei jätku ressursse. Kui ümberkorraldused läbi ? siis me teeme kõik, nagu vaja.

2. Tekitatakse uusi ameteid või reorganiseeritakse vanu, kui tundub, et olemasolev struktuur või selle juht ei vasta ootustele. Et uus struktuur ehitatakse üles vanadel printsiipidel, ei vaevuta määratlema, milline juhtimismehhanism peaks uue edukamaks tegema. Kuidas see mehhanism toimib? Loodetakse, et isikute ja struktuuride vahetus tagab edu.

3. Enne võimult lahkumist alustatakse võlgu elamist, sest võlad tuleb maksta uutel valitsejatel. Kuna järgmistel valimistel võimule naasmine on kaheldav, siis opositsioonis olles on hea toonitada, et ?meie parandasime tänavaid?.

4. Juhte määratakse korporatiivsetel meetoditel: ?oma poiss? on parem. Kui amet valmis, hakatakse välja töötama poliitikat, mida see teostama peaks. Ei kaasata sihtrühma, kelle jaoks amet moodustatakse, või kasutatakse manipuleerivaid võtteid.

5. Ametitel on piisavalt palju valdkondi, mis kattuvad omavahel. Keegi ei võta vastutust nende ametite tegevust koordineerida ? see nõuab terviklikku käsitlust ja otsuseid vastaval tasandil. Nii tekib situatsioon, kus ?vasak käsi ei tea, mida parem teeb?. Ametid konkureerivad omavahel ressursside pärast, mis tulevad maksumaksja taskust. Võimalusel pannakse vastutus tülika probleemi eest teisele ametile.

6. Puudub valitsejate langetatud otsuste tagajärgede, sh sotsiaalsete tagajärgede prognoos isegi siis, kui nende (tagajärgede) võimalikkus on nähtav ka valitsemises võhikule.

Õnneks on vigade tegemise väli riigile kuuluva majanduse kahanemise tulemusena oluliselt vähenenud. Seda edukamad võiksid juhid-valitsejad sellel väiksemal väljal olla.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing