Sõja nõrk lüli ? Saudi Araabia

Selle lühikese aja jooksul, mis USA on Afganistani rünnanud, on jõudnud pinge Lähis-Idas järsult kasvada. Kuuest Pärsia lahe USA-sõbraliku valitsusega riigist viies ? Saudi Araabias, Kuveidis, Dubais, Araabia Ühendemiraatides ja Omaanis ? on süvenenud USA-vastased meeolud, on toimunud meeleavaldusi ja lääne kodanike ründamist. USA seisukohalt muidugi kõige tähtsam on see, mis juhtub Saudi Araabiaga. Saudi päritolu bin Laden pole kunagi saladust teinud, et tema üks põhieesmärke lääne laastamise kõrval on Saudi Araabia läänemeelse kuningaperekonna võimult kõrvaldamine.

Asjatundjad rõhutavad, et sellel, kes tahab mõjutada maailma naftaäri ja selle kaudu lääne heaolu, on seda kõige lihtsam alustada Saudi Araabiast. Seetõttu ei peeta sugugi võimatuks, et bin Ladeni Al Qaeda kolmandaks terrorilöögiks USA maailma kaubanduskeskuse ründamise ning USAs bioterrorismi hirmu külvamise järel võib saada hoop Lähis-Ida ehk täpsemalt Saudi Araabia naftatootmise pihta, mis järjekordselt halvaks maailmamajandust.

Saudi Araabia juhtide kimbatus praeguses konfliktis on selgesti märgatav. Kartuses bin Ladeni ees on Saudi Araabia kinnitanud oma kuulumist USA loodud terrorismivastasesse koalitsiooni. Sellele vaatamata on kuningas Fahd, kes kardab saada islami reeturiks tembeldatud, korduvalt rõhutanud, et Saudi Araabia ei anna USA-le Afganistani ründamises sõjalist abi ega võimalda tal oma lennuväljade kasutamist. Täiesti eitavalt suhtub Saudi Araabia ka USA võimaliku löögi andmisse Iraagi vastu.

Kuningakoda kardab, et mida rohkem USA rünnakutes hukkub Afganistanis rahulikke elanikke, seda ägedamaks kasvavad riigisisesed meeleavaldused, milleks ta on muu hulgas loonud ise eeldusi. Nimelt on Saudi erafondide, sealhulgas kuninglike fondide rahaga finantseeritud ?kodurahu huvides? nii vaestele mõeldud fanaatilisi islamikoole kui ka nende varjus terroristide koolitamise keskusi. Briti The Timesi hinnangul on Saudi rahaga Talibani laagrites välja õpetatud umbes 10 000 Saudi noorukit, kellest suurem osa on naasnud kodumaale ja valmis pidama püha sõda.

Saudi Araabia ekspordib päevas naftat kaheksa miljonit barrelit, olles üksikriigina suurim USA naftavarustaja. Et maailmas on praegu peaaegu kõik tootmisvõimsused kasutusel, siis on Saudi Araabia ainuke riik, kellel on lisatootmisvarusid, mida saab kohe kasutusele võtta.

Pärsia lahe riikide osakaal maailma naftatoodangus on kahanenud küll ainult 18 protsendile, kuid asjatundjate sõnul mõjutaks Lähis-Ida naftatarnete vähenemine tõsiselt maailma naftahinda. Enamik lääne poliitikuid ja naftatööstuse eksperte usub seni veel, et Lähis-Ida riigid täidavad oma lubaduse ja tagavad stabiilsed naftatarned USA juhitava terrorismivastase võitluse ajaks. Kuid nad möönavad, et praegu äärmiselt muutuvas maailmas on kõik võimalik, järelikult ka naftatarnete vähenemine. Sest kuigi Saudi Araabia on pärast 11. septembrit oluliselt tugevdanud oma naftatööstuse turvameetmeid, pole terrorirünnaku ohu eest täielikult kaitstud ei Saudi Araabia naftaleiukohad merel ja maal, naftajuhtmed ega naftasadamad Pärsia lahel ja Punasel merel.

Maailma suurim naftatarbija on USA, mis impordib 60 naftast, sealhulgas 13 Lähis-Idast. USA praegune strateegiline naftavaru on energeetikaministeeriumi andmeil 545 miljonit barrelit, mis katab riigi 53 päeva vajaduse. USA-le endale kuulub umbes 3 maailma naftavarudest.