Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
TOPi hind langeb 210 miljoni peale
Kultuuriministeeriumi poolt TOPi erastamiseks moodustatud töögrupp teeb täna valitsusele ettepaneku alandada olümpiapurjespordikeskuse alghinda 40 miljoni krooni võrra ja panna see uuesti müüki 210 miljoni krooni eest. Kui ka selle hinnaga müüa ei õnnestu, jääb TOP edasi riigi omandusse, ütles kultuuriministeeriumi riigivara büroo juhataja Andres Nõlvelt.
TOPi erastamisnõuniku Erik Pallase sõnul nurjus seekordne erastamine kõrge hinna tõttu. 250 miljonit krooni, millele lisandub 45 miljoni eest kohustusi, oli liiga kõrge hind nii kodumaiste huviliste kui ka välisinvestorite hinnangul, selgitas ta.
Müügiprotsess oli Pallase sõnul suunatud eelkõige lääne investoreile, kuid ka nende jaoks polnud hind tema sõnul atraktiivne ja enamik kahtles investeeringu tootlikkuses, võttes arvesse TOPi majandusnäitajaid. Oma organisatsiooni loomiseks Eestis vajavad välisinvestorid suuremat portfelli, mille puhul on tagatud vähemalt 10 protsendi suurune tootlus, selgitas ta.
Lisaks planeerivad välisinvestorid oma rahapaigutusi pikema aja peale ette.
Pallase ütles, et vähemalt kaks välismaist investorit soovisid otsuse tegemist aasta võrra edasi lükata. Kõige rohkem oli ostuhuvilisi tema sõnul Skandinaaviast, kuid inimesi käis kohal ka Saksamaalt ja isegi Austraaliast.
Pallase sõnul ei olnud teistkordsel enampakkumisel põhjust ka hinda alandada. Nimelt oli kompleksi väärtus vahepeal aset leidnud maa kinnistamise tõttu tõusnud. Purjespordikeskuse juurde kinnistatud 17,6 hektarist on 8 hektarit seejuures täiesti vaba maad, kuhu uus omanik võib ehitada vastavalt oma äriplaanile, selgitas erastamisnõunik.
TOPi müügi infopaketi ettevalmistamiseks selle aasta juunis tööle võetud Andri Simo ütles, et ei hinda viimast pakkumisvooru ebaõnnestunuks, sest ehkki soovitud tulemust ei saadud, oli huvilisi kümmekond. Nende hulgas olid ka kõik Eesti suuremad kinnisvara- ja investeerimisfirmad. Välisinvestorid tundsid purjespordikeskuse vastu huvi siinsete advokaadibüroode kaudu, samas võis väliskapital olla ka mõne siinse pakkumise taga, tõdes Simo.
TOPi erastamisprotsessi kuludeks erastas valitsus 520 000 krooni, milleks on tänaseks ära kulutatud 400 000 krooni. Lisaks on TOP maksnud kahele spetsiaalselt selleks tööle võetud erastamisspetsialistile palka: Pallasele alates selle aasta märtsist ja Simole juunikuust alates. Kultuuriministeeriumi teatel peavad ka järgmise erastamisvooru kulutused mahtuma eraldatud 520 000 krooni sisse.
Eelmine kord kukkus olümpiapurjespordikeskuse erastamise konkurss läbi eelmise aasta lõpul, mil erastamisagentuuri pakkumiste kasti ei laekunud ühtegi ostusoovi.
Seekord tuli küll kaks ostusoovi, kuid kumbki neist ei vastanud väljakuulutatud tingimustele. Kahest tõsisem huviline, Arco Investeeringud soovis seejuures pakkumise alghinna alandamist.